on mitmekesised ja rikkalikud. Nägemismeele arendamine on võimalik, nautides viski värvi nii pudelis kui ka klaasis, aga samuti, kui jälgida, kuidas viskitilgad voolavad mööda klaasi seinu alla pärast viski loksutamist. Kõrge kvaliteediga ja rohkesti õlisid sisaldav vanem viski voolab mööda seinu alla jugadena, mida joogispetsialistid nimetavad "jalgadeks". Mida laiemad ja pikemad "jalad" on, seda kvaliteetsem jook enamasti on. Peale selle on paljud viskipudelid ja nende sildid nauditavalt ja huvitavalt disainitud. Kompimismeelega ei ole ka lugu keeruline: paljud klaasid on nii tehtud, et neid on mugav käes hoida. Tihti ongi nii, et klaasiga on käel parem tunne kui ilma klaasita. Viskit me aistime loomulikult ka suus, kui me seda maitseme. Ka kuulmismeelt on võimalik arendada: nautida võib viski klaasi valamise häält, pudelilt korgi tõmbamisega kaasnevat heli või ka heli, mida teeb lahtikeeratav kork
15-aastasena juhtima isalt päritud väikest koloniaalkauplust Kilmanrocki linnakeses. Tee, vürtside, veini ja majapidamiskaupade müümise kõrval proovis ta kätt ka linnaseviskide segamisega. Peagi sai sellest tema tõeline kirg. Johni poega Alexandrit, kes võttis äri isa surma järel üle, võrreldakse tänapäeval Bill Gatesiga. Laiendanud hulgimüügi osakaalu, keskendus ta sajaprotsendiliselt viskile. Just tema oli see, kes võttis esimesena kasutusele kandilised viskipudelid ning edendas igal muul võimalikul moel oma kaubamärgi müügitööd. 1889. aastaks oli Walkerite väike vürtspood muutunud tõeliseks rahvusvahelise tegevusraadiusega viskiäriks. Alexandri surma järel jäi äritegevus peamiselt tema kahe poja kanda, kellest üks jätkas segamiskunsti täiustamist, teine aga pühendus aktiivsele müügitööle. 1909. a tõi Walker esmakordselt turule oma tänased kuulsused Black ja Red Label viskid.