(katelde vaseplaadid ei pruugi olla üleni sama paksud). Et oma viski eripära säilitada, soovib väärikas viskitehas saada uued anumad täpselt vanade disainiga. Enamik maailmas kasutatavaid vasest destilleerimiskatlaid on toodetud firma Forsyth's poolt Sotimaal Viimane staadium, mis mõnede väitel on kõige olulisem viskiteo osa, toimub tihti viskitehasest eemal. Pärast destillatsiooni pumbatakse toorviski alkoholikogujast hoidlasse ja sealt vaatidesse, kus see laagerdub viskimeistri ning aktsiisiametniku pideva järelvalve all. Äärmiselt olulised on vaatide omadused ja kvaliteet, mis peavad tagama toodetava viski standardsuse. Sotimaal kehtestatud ametliku määratluse kohaselt ei vääri viski enne Soti viski nime, kui ta pole kolm aastat tammevaadis küpsenud. Tõepoolest, destilleerimisel saadud kange ja läbipaistev märjuke ei meenuta millegi poolest jooki, mida viskina tunneme (kui suitsuse lõhna ja maitse kõrvale jätame)
Alkoholidestillaatori esimest ja viimast käiku- esinaps ja pete- ei loeta destilleerija kõrgete standardite järgi joogikõlblikuks ning viskipõletaja otsustada jääb, millal ta lülitab alkoholi voolu alkoholi vastuvõtjasse. Vastuvõtjasse suunatakse ainult keskmine lõige ehk middle cut. Esinaps ja pete hoitakse kinni ning nad lähevad edasisele destilleerimisele. Laageramine alkoholi vastuvõtjast pumbatakse viski piiritushoidlasse, kus ta valatakse tünnidesse ja pannakse laagerdama viskimeistri ja aktsiisiametniku pideva järelvalve alla. Vaikstetes ja pimedates laoruumides võimaldavad tammepuust tünnid ,,elaval" piiritusel ,,hingata" ning mitme aastate möödumisel valmib pehme ja küps viski. Sotimaal kasutatakse ainult eelneval kasutusel olnud tammevaate. Enamasti on vaatides küpsenud burboon, sherri või portvein. Umbes 10% viskist lendub ,,inglitele" (angel share). Enamik tänapäeval müüdavatest viskimarkidest on linnase- ja teraviljaviski segud, sest see koostis
annaabi.ee 
