Linnaseviskid on vaadis seisnud vähemalt 7, enamasti aga 10 või 12 aastat. Suurem osa nendest läheb lisandiks seguviskidesse, mis pannakse üldjuhul kokku mitmekümnest eri viskisordist. Väiksem osa villitakse pudeleisse ja saadetakse turule. Enne villimist lahjendatakse umbes 70-kraadine tünniviski (cask whisky) 43 kraadini. Väikseid viskipartiisid küpsetatakse 15 aastat ja kauem. Tulemuseks on väga kallis jook, mis erinevalt noorematest viskidest tekitab alati vastakaid arvamusi. Mõni väidab enesekindlalt, et liiga kaua vaadis hoitud viski hakkab uuesti alla käima, teine jälle leiab haruldasest joogist erilisi maitsenüansse. Õiget vahekohtunikku sellesse vaidlusesse vaevalt leiab. Tõsi on aga see, et vana ja kallis viski on kõikjal maailmas müügil, seda ostetakse ja juuakse ning kindlasti ka nauditakse (kas siis ennast või viskit, kuidas kunagi). Viski vaadis hoidmise aeg sõltub veel vaadi suurusest,
destillaatide iga võib ulatuda 100 aastani. Väga hinnalised konjakid on Hennessy Paradis, Martelli Louis XIII ja Courvoisieri XO Imperial. 14.5. Viski Viski tooraineks on teravili, millest kääritamisel ja sellele järgneval destilleerimisel saadakse viskipiiritus või destillaat, mida laagerdatakse tammevaatides vähemalt 3 aastat. Tooraine alusel liigitatakse viski linnase- (malt), vilja- (grain) ja seguviskiks (blend). Esimest valmistatakse odralinnastest. Enamik viskidest on segu 40...80 destillaadist. Päritolu järgi liigitatakse soti (scotsh whisky), iiri (irish whiskey), ameerika (american whiskey) ja kanada viskiks (canadian whiskey). Vähem tuntud on mõnede teiste riikide viskid, näiteks jaapani viski (Suntory). Soti viski valmistatakse nii linnase-, vilja- kui segaviskina. Destilleeritakse 2 korda. Linnaseviski iseloomulik tunnus on see, et linnaseid võidakse kuivatada turbasuitsuga. Tuntud soti viskid on White Horse, Jonnie Walker, Grants, Scapa,
annaabi.ee 
