vedeliku alkoholisisaldus kahaneb 70-75 protsendilt 60-65 protsendini. Destilleerimiskunst - täpne kangus, destillaatoriga manipuleerimise kiirus ja alkoholi hoidmise aeg - mõjutab otseselt toote maitset, lõhna ja kvaliteeti. See protsess sisaldab küllaltki palju destilleerija kogemustel põhinevat improvisatsiooni ning on seetõttu igas viskitehases pisut isemoodi. Teistkordse destilleerimise kestel aurustuvad vedelikest mitmesugused ühendid, mis annavad viskidele omapära - need on vaja kondenseerununa kokku koguda. Aurustumise alguses ning lõpupoole eralduvad vedelikud sisaldavad aga aineid, mis võivad rikkuda kogu maitse - need on vaja lõpp-produktist eraldada. Ülejäänu, s.o alguses ja lõpus kondenseerunud alkoholi, suunab destilleerija tihti kordusdestilleerimisele. Jälgida tuleb muidugi, et nõutav kvaliteet ei langeks. Vasest destilleerimisnõud või katlad, kõrgusega vahel isegi kuni 25 meetrit, on väga ilusad ja
Soti viski jaguneb kaheks: · linnaseviski ehk Pure Malt Whisky (ehtne linnaseviski), mis jaguneb omakorda: single malt (ühe destilleerimistehase toode), Vatted malt (on mitme destilleerimistehase toode). · Kargemat teraviljaviskit ehk Blended Scotch Whisky (segatud soti viski) toodetakse mitteidaneva odra ning teiste teraviljade ja idaneva odra segust. Iiri viski- Iiri viskil on pikem ajalugu. Iiri viskit peetakse aromaatseks, selgeks, sellel ei ole mõnedele soti viskidele omast hägusust. Iiri linnaseviskit destilleeritakse alati kolm korda. Viski peab vähemalt kolm aastat tammepuust vaatides laagerduma. Seda müüakse tavaliselt 40- 43% kangusega. Kanada viski- Tavaliselt nimetatud rukkiviskiks (Mõnedel markidel on ka etiketil sõna rukis). Ometi kasutatakse siiski ka teisi viljaliike. Ameerika viski- USA-s valmistatakse kolme põhilist viski tüüpi: 1. Rukkiviski (peab sisaldama vähemalt 52% rukkist) 2
annaabi.ee 
