Valmistatakse ainult Mehhikos kindlas piirkonnas. Mujal piirkondades valmistatud tekiilasarnaseid jooke nimetatakse mezal´ideks. Rummid on suhkruroomelassist või suhkruroomahlast destilleerimise teel saadakse kanged alkohoolsed joogid. Viskid on teraviljameskist destilleerimise teel saadud, puutünnides laagerdunud kanged alkohoolsed joogid. Valmistatakse odrast, rukkist ja maisist. Jaotatakse maade järgi Šoti, Iiri, Ameerika ja Kanada viskideks. Šoti viski (ingl scotch whisky ) on destilleeritud ja laagerdatud Šotimaal. On suitsumaitselised, kuna bourbon´i, šerri või rummi vaatides. Valmistatakse põhiliselt kolme tüüpi viskisid. Ühelinnaseviskid (ingl single malt whisky)- valmistatakse ainult ühes vabrikus katladestillatsioonimeetodil ja laagerdatakse tammetünnides vähemalt 3 aastat. Viljaviskid ( ingl grain whisky) – valmistatakse kolonndestil latsioonimeetodil (1 kord). Tooraineks
· Kalvados õunabrändi · Applejack - uus-inglise brändi, mis sarnaselt kalvadosega destilleeritakse käärinud õunasiidrist · Metaxa - Kreekast pärit viinamarjabrändi ja muskaatveini segu · Konjak - tooraineks on piiritus, mida saadakse viinamarjadest. Viski - tammevaadis laagerdunud kange, 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook, mille lähteaineks on teravili oder, mais, nisu, rukis. Viskid võib jagada segatud (blended) ja puhasteks (stright) viskideks. Põhilised jagunemistüübid on: · linnaseviski (Malt Whisky); · tõrrelinnaseviski (Vatted Malt voi Pure Malt), mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust; · valiklinnaseviski e ühelinnaseviski (Single Malt), mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid segatud kokku erinevatest pruulimislaaridest, et tagada oodatud toode; · valikvaadi linnaseviski (Single-Cask Malt), mis on ühe destillatsiooni tulemus;