Võistluse ajal ei tohi võistlejad ilma kohtuniku loata viibida maandumiskoridoris ega selle vahetus läheduses. On keelatud ka soojendus ja hoojooks mõõtmine-täpsustamine hoovõturajal. Hoojooksu tähistamiseks tohib võistleja hoovõturaja välisservale asetada korraldajate poolt antud märgikesi. Vahetult enne oma võistluskatse algust tohib ta asetada oma kontrolltähised ka hoovõturajale, need aga tuleb koristada koha pärast katse sooritamist. Väljakult tuleb viskevahendid tagasi tuua, tagasiviskamine on kategooriliselt keelatud. Võistleja peab sooritama katse 1,5 min. jooksul alates väljakutse momendist. Vise loetakse ebaõnnestunuks, kui: · võistleja asub äraviskejoonele või puudutab seda pealtpoolt, · võistleja puudutab mõne kehaosaga maapinda eespool äraviskejoont, · võistleja lahkub äraviskerajalt enne tasakaalustatud (liikumatut) asendit saavutamata või enne viskevahendi maandumist,
7. Klassikalise e. hüppega kuulitõuke faaside jaotus ja hüppe/libisemise faasi kirjeldus. 8. Kirjelda kaugushüppe hoojooksu (pikkus, erinevad võimalused...) 9. Joonista sirutehnikat tegev kaugushüppaja. 10. Kõrgushüppe faasid ja flopptehnika äratõukefaasi kirjeldus. 11. Tulemustetabel 4 inimese kõrgushüppe tulemustega, vaja kirja panna, paremusjärjestus ja selgitama, miks see just selline. 12. Kas heitealadel tohib kasutada oma viskevahendid. Millisel juhul? 13. Kui aega võetakse kahe stopperiga (käsitsi) ja need näitavad erinevat aega, siis kumma näit loeb? 14. Kui võistleja on teinud kaugushüppes kolm katset, siis kas tal on veel katseõigusi kui võistlejaid on vähem kui finaalikohti. 15. Millistel juhtudel loetakse kaugushüppes katse ebaõnnestunuks. 1) 2) 3) 16. Mitu valelähet võib võistleja teha enne, kui ta diskvalifitseeritakse? 17. Mis asjad on „vuntsid“ ja milleks nad vajalikud on?
annaabi.ee 
