Maksimaalne lennukõrgus oleks siis süsteemi (1.19) põhjal t gt 2 z max = v0 sin - , 2 8 kus t on endiselt kogu lennuaeg. Asendades siia suuruse t valemist (1.29) ja lihtsustades saadud avaldist, on tulemuseks v sin 2 z max = 0 . (1.31) 2g Lõpetuseks teeme valemist (1.30) veel mõned järeldused. Et kehtib seos sin = cos(90 0 - ) , siis 1) viskenurkade ja 90 0 - korral on lennukaugused võrdsed, 2) suurim lennukaugus on viskenurga 45 0 korral.
Selleks lahutatakse liikumine koordinaattelgede sihilisteks, teineteisega ristuvateks ja seetõttu ka üksteisest sõltumatuteks komponentideks. Liikumisvõrrandid kirjutatakse välja iga telje sihis eraldi ja avaldatakse selliselt saadud võrrandisüsteemist otsitavad suurused. Kaldu horisondiga visatud keha liikumine-maksimaalne lennukaugus Sellest valemist saab teha järeldused: sin a(alfa)=cos(90-alfa ) siis 1) viskenurkade ja90 korral on lennukaugused võrdsed, 2) suurim lennukaugus on viskenurga 0 45 korral. Maksimaalne lennukõrgus 3.Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted. erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral pole mõtet rääkida teepikkusest, kuna erinevad keha punktid läbivad erinevad teepikkused. Pöördenurk- ,mis on kõigi punktide jaoks ühesugune.Ühik on 1 radiaani.
kus t on endiselt kogu lennuaeg. Asendades siia suuruse t valemist (1.29) ja lihtsustades saadud avaldist, on tulemuseks 2 v sin 2 α z max = 0 . (1.31) 2g Lõpetuseks teeme valemist (1.30) veel mõned järeldused. Et kehtib seos sin α = cos(90 0 − α ) , siis 7 1) viskenurkade α ja 90 0 − α korral on lennukaugused võrdsed, 2) suurim lennukaugus on viskenurga 45 0 korral. 8 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted Vaatleme esmalt ühtlast pöördliikumist pöörleva ratta näitel, millel tähistame kaks punkti – punkt A1 kaugusel r1 ja punkt A2 kaugusel r2 pöörlemisteljest. Ratta pöörlemisel läbib punkt
annaabi.ee 
