ilmnemist. Esimesed jooksuligutused on kiirkõnni moodi. Täiskasvanule iseloomulik jooks saavutatakse 5-6 eluaastaks. Hüppamine. On keerulisem kui kõnd ja jooks. Lihtsamad hüppevormid ilmnevad enne 2 aastaks saamist. 2 jalaga koos äratõuge ilmneb 3-4 eluaastal. Keerulisemate hüppevormide täiustamine kestab kogu lapseea jooksul. Vise ja püüdmine. Vise on keeruline liigutustegevus mis eeldab liigutuse planeerimist. 3-6 aastasel lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur väljakujunenud. Selle täiustumine jätkub ka veel puberteedi perioodil.Tütarlapsed ei saavuta viskeliigutuse viimast arengusaadiumi. Poisid on paremad kui tüdrukud!!!
-6. eluaastaks HÜPPAMINE · On koordinatsiooniliselt oluliselt keerulisem kui kõnd või jooks · Lihtsamad hüppamise vormid ilmnevad enne 2- aastaseks saamist · Bilateraalne (kahe jalaga koos) äratõuge horisontaalsetel ja vertikaalsetel hüpetel ilmneb 3.- 4. eluaastal · Keerulisemate hüppevormide täiustumine kestab kogu lapseea jooksul VISE JA PÜÜDMINE · Vise on koordinatsiooniliselt keeruline liigutustegevus, mis eeldab liigutuste planeerimist · 3-6-a. lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur välja kujunenud, kuid selle komponemntide täiustumine jätkub veel puberteediperioodil · Tütarlastel ei saavuta viskeliigutused sageli viimast arengustaadiumi MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENG NOORUKIEAS (11-21 a.) · Noorukiiga iseloomustab enamiku organsüsteemide morfo-funktsionaalne väljaarenemine, kusjuures suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas · KNS-i funktsionaalne küpsemine lõpeb 12.-14. eluaastal, mis võimaldab olemasolevaid
-6. eluaastaks HÜPPAMINE · On koordinatsiooniliselt oluliselt keerulisem kui kõnd või jooks · Lihtsamad hüppamise vormid ilmnevad enne 2- aastaseks saamist · Bilateraalne (kahe jalaga koos) äratõuge horisontaalsetel ja vertikaalsetel hüpetel ilmneb 3.- 4. eluaastal · Keerulisemate hüppevormide täiustumine kestab kogu lapseea jooksul VISE JA PÜÜDMINE · Vise on koordinatsiooniliselt keeruline liigutustegevus, mis eeldab liigutuste planeerimist · 3-6-a. lapsel on viskeliigutuste põhistruktuur välja kujunenud, kuid selle komponemntide täiustumine jätkub veel puberteediperioodil · Tütarlastel ei saavuta viskeliigutused sageli viimast arengustaadiumi MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENG NOORUKIEAS (11-21 a.) · Noorukiiga iseloomustab enamiku organsüsteemide morfo-funktsionaalne väljaarenemine, kusjuures suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas · KNS-i funktsionaalne küpsemine lõpeb 12.-14. eluaastal, mis võimaldab olemasolevaid
annaabi.ee 
