Tõkkejooksus on naiste distantsiks 100m, meestel 110m, käimises naistel 10km ja 20km ning meestel 20km ja 50km. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil, erandiks on pikamaajooks ja käimisvõistlused, mida korraldatatakse tavaliselt maanteel ja tänavatel. 1 AJALUGU Spordivõistlusi on maailmas peetud juba aastatuhandeid. Võisteldi lihtsatel jooksu-, hüppe- ja viskealadel. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. Need olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Algul võisteldi ainult staadionijooksus, mille distants oli 192,27 m. Võitjale oli auhinnaks luba süüdata tuli Zeusi templi altaril
• Meestel laiem õlavöö • Naistel laiemad ja lamedamad puusad – Meestel õlad 15 cm laiemad kui puusad – Naistel õlad 3 cm laiemad kui puusad • Naiste puusad lamedamad, mis viib keharaskuse ettepoole – Raskendab kiirus- ja hüppeharjutuste sooritamist – Naistel rohkem x-jalgu • X-nurk naistel – õlavarre ja küünarnuki vahel moodustub x-kujuline nurk, mis – tagab suurema liikuvuse (sporvõimlemises hea asi, heite- ja viskealadel halb) – suureneb ülesirutuse võimalus • Tüdrukutel luud kergemad: naiste skelett meeste omast 25% kergem – Tüdrukute skeleti kiire areng enne puberteeti (östrogeeni vähene tootmine) – Tüdrukutel rõhk rindkere arengul, poistel jäsemete arengul • Naise kehaehitus sobib ujumises – Keha raskuskese madalam – Kerepikkus suhteliselt pikem – Lühemad jalad peavad vähem põlvest painduma
annaabi.ee 
