sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimus Liivimaa Poolale kuuluvatel aladel ka vastureformatsioon. Selle kõige olulisemad sündmused leidsid aset siiski umbkaudu ajavahemikus 15221525, mil katoliiklusest selgelt erinev uus konfessioon Liivimaa linnades küllaltki tugevad positsioonid sai. ·David Dubberch (ametis 1586-1603)- 1583. a piiskopiks määratud Christian Agricola konsistooriumi asutamise katsed jäid tulemusteta Eestimaa maakirikuid määrati visiteerima Tallinna Toomkiriku pastor David Dubberch. C. Agricola ja D. Dubberchi instruktsiooni kohaselt tuli kirikute juures sisse seada ristitute, laulatatute ja surnute nimekirjad (meetrikaraamatud) ja armulaualiste ning jumalateenistuselt puudunute nimekirjad (personaalraamatud). Esialgu neid reaalselt sisse seada ei jõutud. ·Wanradt-Koelli katekismus- oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja
Hakkab energiliselt tööle, pääratakse tln piiskopiks ja haapsalu administraatoriks ( tln superintendendi vüim laienes viru, harju ja järvamaale). Pm oleks siin pidanud kehtima katolik liturgia, kuid Juhhan III jäi leseks, uueks naiseks oli Camilla Birke, kes oli luterlane- uues arusaamad. liturgia juurutamist ei tule, kultiveeritakse siin evangeelset usku. 84 a on ta kohal, saabumise hetkel saatis oma nn karjasekirja neljale maakonnale. Tavi Dulher ja Agricola hakkasid kirikuid visiteerima Probleemideks on kirikute ülesehitamine ja vaiimulike kohtade täitmine. Ametisse määramisel omad tingimused, eeldas seda, et kandidaadid enne läbi katsuda, pidid enne piiskopi ees läbi tegema eksami ja prooviütluse. Oluline, et nad oskaksid eesti keelt. Vaimulik pidi olema selgelt luterik ja jutlused pidid tuginema vaid luteri katekismusele. Punkt nende kavas oli ka see, et tuli talulastele haridust anda,
annaabi.ee 
