☼ “Pildiantropoloogia. Visandeid pilditeadusele” : inimene on pildiline loend, uurimus inimese ja pildi vahekorrast ning piltide muutumisest ajas (ka tehnoloogia mõju) Jean-Claude Schmitt (sünd. 1946) ☼ keskaja imago-kultuur:imago (mitte ainult pilt), 3 imagot: 1. ontoloogiline: inimene kui Jumala pilt, kujutis; sügav roll 2. Kristlus kui pildireligioon: levitati visuaalsete kanalite abil, kristlik iseloom sai mõjutatud visuaalkultuurist 3. Kristlus kui visioonikultuur: mitte materiaalsed visuaalse teabe plahvatuslik kasv, visuaalse kultuuri surve, visuaalse kultuuri olulisus ja oskus 12.05 Materiaalse kultuuri ajalugu ☼ huvi materiaalsete asjade vastu ☼ 1970. a huvi sümbolite, tekstide, keele, vallas, alates 21. sajandist hakati pöörama käegakatsutavale tahule ☼ materiaalne pööre - asjade roll ☼ materiaalne väärtustas ilusaid ja vanu, vähem oli argipäevalistel asjadel ☼ visuaalne + materiaalsed pöörded
aktiivselt ja tulemuslikult tõstnud ikonograafilised allikad ajaloolase töös esiplaanile. Keskaja imago-kultuur Keskaja Euroopa kultuur kujutas endast omanäolist imago-kultuuri, kus pilt etendas olulist rolli kolmas tähenduses: 1) Inimene kui pildiline olend Piibel: inimene on loodud ad imaginem Dei(Jumala näojärgi; otsetõlkes "Jumala kujutise/pildi järgi) 2) Kristlus kui pildireligioon: piltide suur tähtsus kristluse kujunemises ja arengus. 3) Kristlus kui visioonikultuur: nägemuste ja unenägude suur tähtsus keskaja kristlikus kultuuris. Kokkuvõte 1990. aastatel humanitaarteadustes toimunud nn. visuaalne pööre tõstis ka kultuuriajaloos küsimuse möödaniku visuaalsest keskkonnast ja visuaalsetest allikatest üheks põhiküsimuseks. Visuaalkultuuri ajalugu on lubanud ümber hinnata senise kunstiajaloo, mis on põhinenud esteetilistel eristustel, s.t. mingite visuaalsete teoste eristamisel ülejäänud visuaalsest keskkonnast. `Kunst' pole enam
annaabi.ee 
