maapinnalähedastes õhukihtides omakorda pinnase temperatuurist. Sellepärast asetsevad ühesuguse tihedusega õhukihid üldiselt paralleelselt maapinnaga, jälgides üldjoontes reljeefivorme. Kallakul maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole. Selle tulemusena saadakse lugem latilt e' mõnevõrra väiksem sellest, mis vastab rõhtsale viseerimiskiirele (e). Refraktsioonist tingitud parand on . Refraktsioonist tingitud parandit r ei ole võimalik täpselt välja arvutada, kuid hulgaliste vaatluste põhjal on see keskmiselt 0,16k. see parand tuleb mõõdetud kõrguskasvust lahutada. Praktikas arvutatakse tavaliselt Maa kumerusest ja refraktsioonist tingitud summaarne parand f: . 58. Liht- ja liitnivelleerimine. 59. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid üheküljeliste lattidega nivelleerimisel. 60
Sellepärast asetsevad ühesuguse tihedusega õhukihid üldiselt paralleelselt maapinnaga, jälgides üldjoontes reljeefivorme. Kallakul maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole. Selle tulemusena saadakse lugem latilt e’ mõnevõrra väiksem sellest, mis vastab rõhtsale viseerimiskiirele (e). Refraktsioonist tingitud parand on ∆ r =e−e ' . Refraktsioonist tingitud parandit ∆r ei ole võimalik täpselt välja arvutada, kuid hulgaliste vaatluste põhjal on see keskmiselt 0,16∆k. see parand tuleb mõõdetud kõrguskasvust lahutada. Praktikas arvutatakse tavaliselt Maa kumerusest ja refraktsioonist tingitud summaarne parand f: s2 f =∆ k −∆ r =0,42 . R 55. Liht- ja liitnivelleerimine. 56
lühemtata õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga. Suurte kauguste puhul tuleb aga mõõdetud kaugus väiksem tegelikust. Parand k s^2=k*(2R+k) Refraktsiooni mõju: kallakul maastikul läbib rõhtne viseerimiskiir eri tihedusega õhukihte ja kord-korralt murdudes moodustab mingi kõvera, mille nõgus pool on suunatud tihedamate õhukihtide poole. Selle tulemusel saadakse lugem latilt e' mõnevõrrra väiksem sellest, mis vastab rõhtsale viseerimiskiirele. Parand on: r=e-e'. r ei ole võimalik täpselt arvutada, keskmiselt on 0,16k. Geomeetrilise nivelleerimise puhul ulatub kaugus nivelliirist kuni latini harva üle 100m, et parand on väga väike. Kõrgtäpse nivelleerimise puhul siiski vaja arvestada. 58. Liht- ja liitnivelleerimine Veits oluline oleks märkida, et siin käib jutt geomeetrilisest nivelleerimisest. Ühest seisupunktist on võimalik mõõta kõrguskasve, kui punktide vahekaugused ja kõrguskasvud ei ole suured
annaabi.ee 
