· Materiaalne toetus. · Lahus olles, tihe kirjavahetus. · Ainuke isik, keda Henri nii tihti portreteeris ning nii tundeküllaselt väljendas. ELU KROONIKA · Pöördus vaimustunult avangardistliku kunsti (nt. Edgar Degas') loomingu poole. · Asus elu mööda saatma täiesti oma tahtmise järgi. Suurenenud alkoholitarbimine ning sagedased bordellide külastused täitsid sellest ajast alates olulise osa tema elust. · Jäädvustas Pariisi ööelu visandiplokki- ..ateljees menukad õlimaalid. "Kassiahastus: joodiknaine (Suzanne Valadon)" 1889 Guass papil STIILI TÄIUSTAMINE · Toulouse- Lautrec oli hämmastvalt lühikese aja jooksul leidnud täiesti kordumatu pildikeele. (joontel põhinev kujutusviis) ÜLEÖÖ KUULSAKS: EDU KÕRGPUNKT 1892- 1894 · Pärast Moulin-Rouge'i plakatitega saavutatud kuulsust, töötas Toulouse- Lautrec pingeliselt uute kavandite ja piltide kallal. · Inspiratsioon: Marcelle Lender · 1893
Ema kujutavad maalid ning joonistused kõnelevad palju tema ja poja vahelistest lähedastest suhetest. Kedagi teist ei portreteerinud Toulouse-Lautrec nii sageli. Henri kujutas Adéle'i endast ainsat toetuspunkti kunstniku heitlikus elus. Elu kroonik Kindlustatud vanematelt saadava küllaldase rahalise toetusega, asus Toulouse-Lautrec Montmartre'il elu mööda saatma täiesti oma tahtmise järgi. Henri oli öölokaalide sagedane külastaja. Oma muljed kandis kunstnik visandiplokki. Vabadus aristokraatlikest ja kodanlikest käitumisnormidest, mida kunstnik Montmartre'il nautida võis, inspireeris teda kujutama iseloomulikke stseene tema jaoks esialgu tundmatust populaarsete lõbustusasutuste miljööst. Öistel rännakutel jäädvustatud joonistuste järgi kujundas Toulouse- Lautrec järgmisel päeval ateljees pildikompositsioonid. Nii sündisid tööd, mis hetkemuljele vaatamata on täpselt läbimõeldud ja hoolikalt teostatud.
Näiteks osales ta rühma Les Vingt näitusel 1888. Aastal Brüsseli. Ta hakkas kasutama uut õlivärvide kasutamise tehnikat, kus värvile lisati rohkel lahustit ning mis võimaldas tekitada akvarelliefekti ja täita kompositsioon värelevate värvide abil loodud liikumisega. Nagu eelpool mainitud lummas Toulouse-Lautreci just ööelu. Ta asus elama Montmartre'ile, kus külastas öölokaale tihedasti ja kandis seal alati kaasas oma visandiplokki. Seal viibimine innustas teda kujutama tantsustseene. Oma öistel rännakutel tehtud joonistuste järgi kujundas ta järgmisel päeval ateljees pildikompositsioonid. Nii sündisid tööd, mis hetkemuljele vaatamata on täpselt läbimõeldud ja hoolikalt teostatud. Anonüümsest lokaalikülastajate massist tungivad portreedena esile üksikud näod ja siluetid. Kunstnikest kolleegide kõrval on Henri de Toulouse-Lautrec kujutanud tantsijaid, koomikuid ja lauljaid, kes lokaalides esinesid
13 Toulouse-Lautrec maalis peamiselt kahte liiki üksikportreesid: ühtedel portreteeritav istub, teasel näitab ta neid hetkeülesvõttes. Vastupidiselt oma õpetajale Bonnat'le, kes maalis Pariisi kõrgklassist rangeilmelisi esinduslikke portreesid, kujutas Toulouse-Lautrec oma modelle sellisena, nagu ta neid nägi. Henri pidas inimese kehahoiakut lahutamatuks tema individuaalsusest. Joonevirtuoos Jäädvustamaks vahetult oma Pariisi-muljeid, kandis Toulouse-Lautrec alati endaga kaasas visandiplokki ja pliiatsit või joonistussütt. Tavalise pliiatsi-ja sulejoonistuste kõrval katsetas kunstnik ka erinevate joonistamistehnikate samaaegset rakendust, näiteks pildi `' Esimese armulaua päeval'' puhul kasutas ta õlivärve ja sütt. Stseen kujutab ühte Pariisi perekonda tütart kirikusse armulauale saatmas. Toulouse-Lautreci joonistamistehnikat iseloomustab joonistuslike vahendite säästliku kasutamisega saavutatud suur elavus. Üks teistest sootuks erineva stiiliga joonistus kujutab
annaabi.ee 
