teoseid, sealhulgas ooperi. Paraku suri ta enne kui jõudis kõik oma kavatsused täide viia. Looming Klassikaliste eeskujude järgi on kirjutatud avamäng "Julius Caesar" ja kantaat "Johannes Damaskusest". Tobiase nimetatud teostele on omane ülev muusikaline väljendus, kangelase õilistamine ja optimistlik lõpplahendus kui ka klassikaliselt selge vorm. Tartus tekkis tal kindel kavatsus luua "Kalevipoja"-aineline ooper. See idee ei jätnud teda maha surmatunnini, kuigi ta ei jõudnud visandeist kaugemale. Asunud elama Saksamaale, oli R. Tobias juba hästi tuttav kaasaegsete muusikavooludega.. Ometi ei hüljanud Tobias kunagi klassikalisi aluseid, kuigi tema hilisemas helikeeles ilmneb impressionismi.
Klassikaliste eeskujude järgi on kirjutatud avamäng "Julius Caesar" ja kantaat "Johannes Damaskusest". Tobiase nimetatud teostele on omane ülev muusikaline väljendus, kangelase õilistamine ja optimistlik lõpplahendus kui ka klassikaliselt selge vorm. Ta kirjutas koorilaulu "Neenia Kreutzwaldi mälestuseks" eepose looja 100. sünni- aastapäeva puhul. 2) Tartus tekkis tal kindel kavatsus luua "Kalevipoja"-aineline ooper. See idee ei jätnud teda maha surmatunnini, kuigi ta ei jõudnud visandeist kaugemale. 3) Asunud elama Saksamaale, oli R. Tobias juba hästi tuttav kaasaegsete muusikavooludega. Nende tundmaõppimise eesmärgil oli ta veetnud mõne kuu ka Pariisis. Ometi ei hüljanud Tobias kunagi klassikalisi aluseid, kuigi tema hilisemas helikeeles ilmneb impressionismi ("Kalevipoeg põrgu väravas", "Sest Ilmaneitsist ilusast").
Klassikaliste eeskujude järgi on kirjutatud avamäng "Julius Caesar" ja kantaat "Johannes Damaskusest". Tobiase nimetatud teostele on omane ülev muusikaline väljendus, kangelase õilistamine ja optimistlik lõpplahendus kui ka klassikaliselt selge vorm. Ta kirjutas koorilaulu "Neenia Kreutzwaldi mälestuseks" eepose looja 100. sünni-aastapäeva puhul. 2) Tartus tekkis tal kindel kavatsus luua "Kalevipoja"-aineline ooper. See idee ei jätnud teda maha surmatunnini, kuigi ta ei jõudnud visandeist kaugemale. 3) Asunud elama Saksamaale, oli R. Tobias juba hästi tuttav kaasaegsete muusikavooludega. Nende tundmaõppimise eesmärgil oli ta veetnud mõne kuu ka Pariisis. Ometi ei hüljanud Tobias kunagi klassikalisi aluseid, kuigi tema hilisemas helikeeles ilmneb impressionismi ("Kalevipoeg põrgu väravas", "Sest Ilmaneitsist ilusast"). Looming: · Oratoorium " Sealpool Jordanit", " Joonas" ; · Kantaadid " Johannes Damaskusest", "Ecclasia"; · Avamäng " Julius Caesar";
annaabi.ee 
