teda oma põhimõtteid unustama panna. Tegevus toimub kogu aeg ühes kohas, Célimène majas. KUMU Auditooriumi prostseeniumlava sobib etenduse jaoks suurepäraselt. Lavastaja ja lavakonstruktsioonide teostaja said minu silmis kõrged hinnangud. Lavakujundus oli abstraktne ja minimalistlik. Kasutusele võeti tahvli materjal ja kriit. Toa sisekujundus oli joonistatud. Näiteks kui mingi asi pandi lauale või visati maha, siis näitlejad kiiresti visandasid selle vastavale kohale. Selline modernne lähenemine oli minu meelest publikule väga vastuvõetav. Publik paiknes saalis astmeliselt, seega ka ülemised read olid võimelised nägema joonistusi ning lugema seletusi, mida visandatud ese endast kujutab. See võimaldas säilitada pidevat kontakti näitleja ja publiku vahel. Värvilahendus oli samuti tagasihoidlik. Mustad, hallikad ja valged toonid domineerisid terve etenduse vältel
sõnadega: ,,Pühadele, kes on Efesoses, ja usklikele Kristuses Jeesuses" (Ef 1:1). Hiljem lakati sõna pühak elavate kohta kasutamast ja nõnda hakati rääkima vaid surnutest inimestest, kes oma elu jooksul olid olnud nii pühad, et nende paradiisi minekus polnud mingit kahtlust. Pauluse misjonitöö oli tähelepanuväärne, kuid ta andis olulise panuse ka kristliku teoloogia väljatöötamisse. Tema kirjad ei olnud vaid manitsevat sorti jutlused: need visandasid arusaama lunastuse olemusest, mille võtsid lähtealuseks hilisemad teoloogid. 3 Kasutatud allikad Uus Testament M. McMahon ,,Pühakud" http://www.kehrakogudus.ee/vana/texts/mklg5-5.htm N. T. Wright, Paul: fresh perspectives 4