närvi- ja lihasrakkudes elektriliste signaalide produtseerimiseks ja edasiandmiseks. · Väga oluline membraani funktsioon on võimaldada rakul kommunikeeruda teiste rakkudega. · Plasmamembraani teatud piirkonnad võimaldavad kontakte teiste rakkudega, et anda kudedele teatud mehaanilised omadused ning võimaldada rakkude vahel metaboliitide vahetust. · Ülesandeks on liikumine: a) amöboidne e kulendite abil (nt Trypanosoma); b) virvituskile e unduleeriva membraani abil. Kokkuvõte: · Membraanid on eri segamakromolekulide omavahel seostunud kompleksid (nt glükolipiidid). Nad on asümmeetrilise ehitusega, välisrakkude sisepind eri koostisega dünaamilise struktuuriga (kõik komponendid paigutuvad pidevalt ümber). 4.2. Rakutuum Tuum on kõigile eukarüootidele iseloomulik organell v.a küpsed erütrotsüüdid. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA.
transportimiseks läbi rakumembraani või näit. närvi- ja lihasrakkudes elektriliste signaalide produtseerimiseks ja edasiandmiseks. Väga oluline membraani funktsioon on võimaldada rakul kommunikeeruda teiste rakkudega. Plasmamembraani teatud piirkonnad võimaldavad kontakte teiste rakkudega, et anda kudedele teatud mehaanilised omadused ning võimaldada rakkude vahel metaboliitide vahetust. Ülesandeks on liikumine: a) amöboidne e kulendite abil (nt Trypanosoma); b) virvituskile e unduleeriva membraani abil. Kokkuvõte: Membraanid on eri segamakromolekulide omavahel seostunud kompleksid (nt glükolipiidid). Nad on asümmeetrilise ehitusega, välisrakkude sisepind eri koostisega dünaamilise struktuuriga (kõik komponendid paigutuvad pidevalt ümber). 4.2. Rakutuum Tuum on kõigile eukarüootidele iseloomulik organell v.a küpsed erütrotsüüdid. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA.
Seda mõjutab kõige rohkem vabade kandjate valkude huk. Näiteks biosüsteemides transporditakse nii mõningaid aminohappeid, orgaanilisi happeid, ravimeid. b) Vajab energiat · aktiivne transport 2. Liikumine a) Amöboidne liikumine, iseloomustab amööbe ja sabatuid sperme(puukidel). b) Membraani saab liikumiseks kasutada ka kandva pinnana, virvituskile iseloomustab keerdviburlast, kes liigub nii. 3. Plasma membraanide funktsioon · Tagab eritüüpi rakkude kokku panemis viisi · Plasma membraan tekitab pinnalaengu, aga eriti oluline on see muutumine närvirakkudes. · Membraani abil toimub ainete haaramine või eemaldamine ja selle protsessi aluseks on sopistumine. Membraan võib sopistuda sisse(jaguneb 2-ks:
kõrgemale. Vajatakse ülekande valke. Kasutatakse ATP energiat. (N: Na/K tarnsport. Na viiakse rakust pidevalt välja ja kaalium liigub sisse.) 2. Piiristamine. - Rakumembraan ei lase tsütoplasmal välja valguda. - Annab loomarakule kuju. 3. Sopistumine. a) sissesopistumine. Toiduosakeste haaramine(haarata võib toiduosakesi - fagotsütoos, ja tilku - pinotsütoos.) b)Väljasopistumine jääkainete eritamiseks. 4. Liikumine (amöboidne liikumine) - virvituskile = viburile antakse suurem kinnituspind. - Purianaloogina. 5. Rakumembraan tekitab ja edastab laengut. (laengulises vormis antakse edasi närvisignaale. 6. Rakkudevahelised membraanid kindlustavad õiged rakkudevahelised kontaktid. (vajalik arengu kägus ja biosignaalide edastamisel) Raku sisemembraanistik : - sinna kuuluvad : 1. tuumaümbris. 2. siledapinnaline endoplasmaatiline võrgustik(EPV) e. endoplasmaatiline retiikulum.(ER) 3. Karedapinnaline EPV. 4. Golgi kompleks. 5
annaabi.ee 
