paremini, oskame peita emotsioone, teised kehaosad näitavad tahtmatult väga palju). Mida jälgitakse: - silmad, nägu - zestid kätega, kogu käe liigutamine - jalgade liikumine - keha hoiak, liikumine Kui keha osad annavad erinevat infot, vastuolus, tekitab küsimust. MEELED Infot annab kõik see, mis on nähtav: riided, kehahoiak, aksessuaarid, näo värv, soeng, pinged väiksed liigutused, Kõik mis on kuuldav: hääletoon, pausid, kokutamised, katked, mõminad, virvendused, sahistamised, pastaka klõbistamine Kõik mis on puudutatav: keha temp, kas vastu võetud, kas üldse puudutatakse/tõrjub, kas tõeline või teeseldud, Haistetav: loomulikud kehalõhnad (soodustavad/tõrjuvad), kunstlikud kehalõhnad Maitsmine Intuitiivne kogemus: sünteesitakse kõigest sellest, mille inimene meeltega vastu võtab Kunstlikud vahendid, millega inimene ennast dekoreerib: kõrvarõngad, riided, aksessuaarid, parukad. Milliseid kehaliigutusi jälgime:
muutus neutraalseks ja kiirgus ei takistanud enam tihendite arengut. Nende tihendite areng nägi välja sellline, et tugevama külgetõmbe tõttu koguneb aine sinna, kus seda juba on. Seal kus on ainet vähem, sealt imetakse seda välja. Sellise struktuuri välja arenemiseks pidid algsed häiritused väga suured olema, sest taoline protsess on väga aeglane. Need nn. häiritused avalduvad algsest kuumast universumist meile jõudvas kiirguses footonkiirguses. Footonkiirguse virvendused on nii väikesed, et struktuuri ei saa neist tekkida, kuna tema osakesed hajuvad nii laiali, et aine ei suuda enam kokku koguneda. Seega arvatakse olevat struktuuride algmeks tume aine ehk mittebarüonaine. Barüonaine on tavaline aine, mis koosneb aatomitest, molekulidest ja teistest tuntud ainetest. Sellest ainest koosnevadki planeedid, tähed, elusloodus ja üldse kõik nähtav, mis meid ümbritseb. 1980. aastaks oli juba avastatud aine nimega neutriino, mis ei kuulu tavalise aine hulka
tänu inflatsiooniteooriale. Selle esital 1979 noor osakestefüüsik Alan Guth. Ja küllap poleks ta oma suure teooriaga mitte kunagi välja tulnud, kui poleks sattunud loengule Suurest Paugust, mille pidas Robert Dicke `' (Bryson 2003:26) `' Lõppude lõpuks sündis sellest huvist inflatsiooniteooria, mille kohaselt hetk pärast loomist hakkas Universum drastiliselt järsku paisuma. Inflatsiooniteooria toob mängu virvendused ja pöörised, mis andsidki meie Universumile tema näo. Nendeta poleks kujunenud ainekuhjatisi, siis ka mitte tähti. Oleks olnud üksnes gaasivoolus ja igikestev pimedus `' (Bryson 2003:26) `' Meie, inimeste vaatekohast on erakordne see, kui hästi on kõik meie jaoks kujunenud. Kujunenuks Universum vaid pisinatukene teisiti, näiteks kui gravitatsioon oleks kübe 15
Inimene, ökosüsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis. Tallinn: Perioodika. Goethe, Johann Wolfgang von; Tobler, Georg Christoph 2004. Loodus. – Akadeemia, nr 12, lk 2590–2595. Haberman, Harald 1948. Eessõna. – Johannes Piiper. Pilte ja hääli eesti loodusest. Tallinn: Teaduslik Kirjastus, lk 3–6. Jansen, Ea; Põldmäe, Rudolf 1968. Carl Robert Jakobson. Lühimonograafia. Tallinn: Eesti Raamat. Jõgi, Olev 1973. Rudolf Sirge õngemehelood. – Virvendused laugvees. Valik kriitikat I. Tallinn: Eesti Raamat, lk 224–228. Jänes, Harald (koost.) 1934. Matkakirjeldusi ja mälestusi. Tartu: Loodus. Kalda, Maie 2004. Mis loom see on? Tallinn: Eesti Kirjandusmuuseum. Kant, Edgar 1999a. Matkamisest ja rändelust. – Linnad ja maastikud. Koost. Ott Kurs. Tartu: Ilmamaa, lk 15–23. Kant, Edgar 1999b. Organiseeritud kodu-uurimise esimene aastakümme. – Linnad ja maastikud. Koost. Ott Kurs. Tartu: Ilmamaa, lk 416–429. Kepp, Õnne 1999
annaabi.ee 
