kukub kodurahu kägu, kukku! Kukku! Keset rägu. (1:113) Kõik on nii süütu- kuigi õudselt juhtus...(1:373) Kas loobunud? Kas jahtunud ja loobunud ja südames sumedas sõõn? ( 1:112) Ei valu enam laialt lahti rullu, ei vaevad mürku pahurusse kiimaks. (1: 367) Nii tuli õhtu: katus pea peal, lamp põles hilju, lahti lehitseda, (1:120) kus päästan valla oma karjatuse? (1:323) Näib kui liblikatiibade virveid kõuepilvede mustavast tõest. (1:121) Mis valgus sääl Porkuni tiigi pääl käib heitlevat üles ja alla. (1:340) Sõda ei andnud rahu, sõjast lahti ei saa. (1: 121) Ning jälle mööda kalki kallast lähed. Tuul taga ajab tuult, kus sügis juba eos.(1:318) Ma akna avasin. Ei kedagi. Samm kellegi ei liigutanud seal liiva,( 1: 120) Raba poole tagurpidi, silmad sulet, suul laul, mis mataks kalmumõtte, et viiks hirmu luul
Tervitus Oma saar Ma sõuan merel ja sõuan, Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma. kel veel ulmade visandeid ma hingede üksindusängist tervitan teid.
annaabi.ee 
