Kokku lepitakse plaan, mille järgi Juss kõik eksamid ära teeks ning kuidas Laasik teda õpetaks. See juhtum oli minu arvates väga heaks alguseks, näidates kohe klassi tuumiku ühtehoidvust ja seltsimehelikku hoolimist. Ülejäänud teos kulgeb sarnases rütmis, tehakse sigadusi, rivaalitsetakse Virve pärast, käiakse koolipidudel ning mõnikord ka õpitakse. Sirkli ja Laasiku ühiseks armuhuviks on Virve, kes nimele vastavalt kui virvatuluke käitub nii, kuidas heaks arvab, andes kord lootust Laasikule, kord Jaagule. Teose lõpu poole toimub edasihüpe ajas, toimub klassikokkutulek Pukspuude majas viis aastat peale kooli lõpetamist. Endised sõbrad lähevad tuliselt vaidlema oma vaadete üle, sest nad on sunniviisiliselt olnud sunnitud jagunema punaste ja natside pooltele. On ka neid, kes on jäänud eestimeelseks. Mälestatakse Pennot, kes küüditati perega Siberisse. Hilisema tegevustiku käigus
Kuid ka vanapagan ei jäänud tüssamisest ilma. Kratt vedas kokku kõike seda kraami mida palusid, kuid mitte midagi rohkemat. Puukidest oli raamatus märksa vähem juttu, kuid tean seda, et nad vedasid kohale piima. Rehepapp Sander on selline mees, kelle juurde võib alati minna küsima, kui on mingi mure, või on vaja haigusest lahti saada. Ta on tark, kaval ja ka natuke omakasupüüdlik. Eestlane pettis ka loodust. Näiteks kui taheti varandust peita, viidi see sohu ning pandi virvatuluke seda valvama. Peteti ka haiguseid, külmkingi, tonte ning kodukäijaid. Samuti käidi ka libahunti jooksmas, et saaks kodus natuke liha süüa. Tegevus toimub 19. sajandi Eestis. Tegelastest Peategelane Peategelane raamatus ,,Rehepapp" on rehepapi ametit pidav Sander. Sander on vanas eas mees, kes on palju näinud ja kuulnud. Ta on väga elutark ning talt võib alati küsida kui on mõni
Prostitutsioon on nende silmis tõsine elukutse, mitte pahe. See päästis neid moraalsest laostumisest." Lk 458,,,,Lits või pühak see on alati see, mida sa temast teed. /---/ Armastus ei ole kaupmees, kes oma kapitalimahutused tagasi tahab saada. Ja fantaasial on vaja ainult paari naela, et neile oma loore riputada. Tal on ükspuha, on need naelad kullast, raudplekist või hoopis roostesed. Kuhu ta kinni jääb, sinna ta jääb." /---/ ,,Kuid pilkases pimeduses on virvatuluke ka juba valgus."" (Ravic) Lk 459,,,,See kõik ei kordu enam." ,,Kas tasubki taga nutta?" ,,Ei tasu. Meie ju ka ei kordu. Eilne päev oli läinud, ja ei pisarad ega palved too teda tagasi." (Ravic & Morozov) Lk 495,,Nad olid alati rääkinud teineteisega laenatud keeles. Nüüd, esmakordselt, rääkis kumbki, ilma seda ise teadmata, oma emakeelt. Sõnade barjäärid langesid, ja nad mõistsid teineteist paremini kui iial varem.""
sõjamehest Vabadussõjas. Kindlasti ole peale JK teisigi, kes väärinuks oma legendi, kuid see ei tähenda, nagu oleks tema tegevus põhjusetult esile tõstetud või „vahtu klopitud“. JK teenis oma legendi auga välja. Ennekõike meelekindluse, tahtejõu ja organiseerimisvõimega detsembris 1918, mil enamikule eesti rahvast näis, et korraks välgatanud lootus iseseisvale riiklikule elule on olnud vaid virvatuluke ning miski ei suuda päästa Eestimaad taaslangemisest (enamliku) Venemaa rüppe. Mõistmaks paremini JK teeneid, tuleb meenutada olukorda, mis valitses Eesti Vabadussõja algusnädalatel. - 13 - Vabadussõja algus 27 28. novembril 1918 alustas Punaarmee sissetungi Eestisse, hõivates järgnenud kuuga üle poole Eesti mandriosast. Uue aasta algul lähenesid vaenuväed Tallinnale, Paidele, Viljandile ja Pärnule
Jim arvas, et see oli hea mõte. Siis me tegime ühe suitsu ja ootasime. Nüüd polnud muud teha kui teravalt vahtida, kas linn paistab, et mitte sellest tähelepanematult mööduda. Jim ütles, ta olevat kangesti kindel, et näeb linna, sest ta saavat vabaks meheks, niipea kui seda näeb; kui ta aga sinna ei saavat, siis olevat ta jälle orjusemaa! ega võivat enam vabadusele loota. Alatasa hüppas ta üks ja ütles: «Seal see on!» Aga ei olnud. Oli virvatuluke või jaaniuss; siis istus ta jälle ja ootas nagu ennegi. Jim ütles, see ootamine panevat ta üleni värisema; tal olevat palavik, tundes end nii lähedal vabadusele. Noh, võin teile öelda, see pani ka minu üleni värisema, ja mul oli teda kuulates ka palavik, sest hakkasin mõtlema, et ta oli juba peaaegu vaba mees, -- ja kelle süü pärast? Noh, minu. Ma ei saanud kuidagiviisi oma südametunnistust rahule sundida. See tegi mu nii ärevaks, et ma ei suutnud paigal püsida
annaabi.ee 
