Riskipopulatsioon on saastunud pinnasega või vaktsineerimata loomadega piirkonnas elavad inimesed, inimesed, kes töötlevad endeemilistest piirkondadest toodud loommaterjali, infektsioossetele aerosoolidele eksponeeritud. Antibiootikumid töötavad tema suhtes suurepäraselt, pandeemiat karta ei tasu. B. cereus esineb kõikjal maailma muldades. Risk kõrgem saastunud toidu tarbimisel, penetreerivate vigastuste korral, intravenoosseid süsteid saavad pt-d. Virulentsus. B. anthracis • Virulentsetel tüvedel on polüpeptiidne kihn: antigagotsütaarne, nekroosi, pustula malignat põhjustav • Virulentsed tüved toodavad eksotoksiine: moodustuvad ödeemitoksiin (kaitsev antigeen + ödeemifaktor) ja letaalne toksiin (kaitsev antigeen + letaalne faktor). Need põhjustavad naha, soole, kopsu kahjustust. • Spoorid suudavad pinnases säilida B. cereus • Termostabiilne ja termolabiilne enterotoksiin • Spoorid suudavad pinnases säilida
paroksüsmaalse (konvulsiivse) ja rekonvalestsentsiperioodina. • Bordetella pertussis põhjustab läkaköha • Bordetella parapertussis • Bordetella bronchiseptica põhjustavad paraläkaköha, mis kliiniliselt avaldub läkaköhataolise kergema vormina ja sellel puudub epidemioloogiline tähendus. Tekitajad on morfoloogiliselt sarnased: * väikesed gramnegatiivsed kokobakterid, värvuvad tihti bipolaarselt * obligaatsed aeroobid * virulentsetel tüvedel on kihn *B.pertussis ja B.parapertussis on liikumatud *B.bronchiseptica - liikuv * B.pertussis kasvab ainult valiksöötmel ja vajab kasvufaktoreid; B.parapertussis ja B.bronchiseptica on söötmete suhtes vähenõudlikud. Mikrobioloogilised uuringud on vajalikud läkaköha kliinilise diagnoosi kinnitamiseks, atüüpiliste haigusvor- mide kindlakstegemiseks, mikroobikandjate avastamiseks ja retrospektiivse diagnoosi kinnitamiseks. Läkaköha diagnoosi kinnitavad kas B
annaabi.ee 
