sisaldust ja see omakorda kõrgenenud ensüümiaktiivsust. Analüüsiks kasutatakse translokatsioonidega kromosoome. 41. Millist tüüpi nukleiinhape võib olla päriliku informatsiooni kandjaks? Ühe- või kaheahelaline DNA või RNA 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. Tehti katse DNA transformeerumisega katseklaasis. Katses surnud virulentsete DNA kandus transformatsiooniga mittevirulentsetesse bakteritesse, mis muutis ka need bakterid virulentseks. Järelikult DNA sisaldas seda pärilikkust, mis põhjustas bakteri virulentsust. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. DNA on tavaliselt kaksikahelaline, RNA aga üheahelaline (v.a viirustel). DNA-s on süsivesik desoksüriboos, RNA-s aga riboos. DNA nukleotiidid on A,G,C,T. RNA nukleotiidid on A,G,C,U
kopsupõletikku. Virulentsed limakaspliga (S-tüüpi) ja avirulentsed limakapslita (R-tüüpi) bakterid. DNA võib ühelt rakult teisele üle kanduda (nt surnud rakult elusale). Hiirtega tehti katse, kus neid süstiti elusate S tüüpi rakkudega, elusate R tüüpi rakkudega ning surnud S ja elusate R rakkude seguga. Letaalseks osutusid esimene ja kolmas variant tõend transformatsioonist. Et teada saada, kas just DNA on virulentsete rakkude põhjustajaks, võeti DNA preparaat (mis sisaldas ka RNAd ja valke), mida töödeldi Rnaaside, Dnaaside ja proteaasidega. Transformatsiooni võime kaotas ainult see preparaat, mida oli töödeldud Dnaasidega. Järelikult on DNA pärilikkuse kandjaks. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. DNA RNA Suhkrujääk on desoksüriboos Suhkrujääk on riboos.
Kuna nad valivad peremeestaime tungimaks nende juurtele, siis nimetatakse neid spetsiifilisteks. See spetsiilfilisus on võetud aluseks ka nende klassifitseerimisel. Nt rhizobium leguminosum on põldoa ja läätse ning herne mügarbakter. Mügarbakterid peavad olema virulentsed, st nad peavad olema võimelised tungima taimede juurte nakatumisel juurte kudedesse, paljunema seal ja põhjustanma mügarate moodustumist. Õhu lämmastku aktiivne omastamine toimub ainult virulentsete kultuuridega. Õhu lämmastiku sidumine toimub taime juurtes olevates mügarates. See on kõige aktiivsem bakteroidide elutegevusel ja mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete näol. Teatav osa seotud lämmastikust eraldatakse ka mulda ja nendest põhilise osa moodustuvad jällegi amiinihapped. Seega mügarbakterite ja peremeestaimede vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid toituvad taimedes orgaanilistest ühendites, suhkrud happed jne, mida sünteesivad taimed
Kuna nad valivad peremeestaime tungimaks nende juurtele, siis nimetatakse neid spetsiifilisteks. See spetsiilfilisus on võetud aluseks ka nende klassifitseerimisel. Nt rhizobium leguminosum on põldoa ja läätse ning herne mügarbakter. Mügarbakterid peavad olema virulentsed, st nad peavad olema võimelised tungima taimede juurte nakatumisel juurte kudedesse, paljunema seal ja põhjustanma mügarate moodustumist. Õhu lämmastku aktiivne omastamine toimub ainult virulentsete kultuuridega. Õhu lämmastiku sidumine toimub taime juurtes olevates mügarates. See on kõige aktiivsem bakteroidide elutegevusel ja mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete näol. Teatav osa seotud lämmastikust eraldatakse ka mulda ja nendest põhilise osa moodustuvad jällegi amiinihapped. Seega mügarbakterite ja peremeestaimede vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid toituvad taimedes orgaanilistest ühendites, suhkrud happed jne, mida sünteesivad taimed
annaabi.ee 
