3 4. päeval jõuab ta leukotsüütidele kinnitunult verega lümfoidorganitesse, tüümusesse, kloakaalpauna, põrna. Viiruse kontsentratsioon organismis saavutab kõrgpunkti 4 7. päeval pärast nakatumist. IFM- ga on viiruse antigeene leitud nii rakutuumast kui ka tsütoplasmast. Viiruse toimel tekib äge lümfotsütoos, retikulaarrakkude proliferatsioon ja granulotsütaarne infiltratsioon ( lümforetikuliit ). Lümfotsüütide hävimine on seda intensiivsem, mida virulentsem on viirus ja vastuvõtlikum tibu. Lümfotsüütide massilise nekroosi tagajärjel tekib kloakaalpauna ja tüümuse atroofia. See põhjustab omakorda immunodepressiooniseisundi ja Mareki haiguse viirusega nakatunud linnud muutuvad vastuvõtlikuks mitmesugustele teistele patogeenidele. Põrnas intensiivistub kõrvuti tsütolüüsi ja retikulaarrakkude hüperplaasiaga lümfotsüütide proliferatsioon, mille tagajärjel põrn pundub. Viiruse replikatsioon lümfoidorganites kestab
moodustumise ja küpsemise etappidel. Hulgatunnetus reguleerib bakterite metaboolset aktiivsust ning rakutihedust biofilmis, et leida tasakaal toitainete vajaduse ning kättesaadavuse vahel. Bakterite transkriptoom biofilmis erineb planktilistest rakkude transkriptoomist märgatavalt. On väidetud, et Staphylococcus penumoniae on võimeline biofilmis elades põhjustama paremini kroonilisi infektsioone kui planktiline bakter, kuid planktiline S. pneumonia on virulentsem kui biofilmis kasvanud bakterirakk. Hulgatunnetus on bakterite puhul oluline mehhanism biofilmist vabanemiseks. Näiteks Staphylococcus'e biofilmit vabanemiseks kasutatakse tõenäoliselt AI-2, vähendamaks eksopolüsahhariidide ekspressiooni, mis võimaldab bakteritel biofilmist eralduda. Pseudomonas putida ekspresseerib küpses biofilmis putisolviini, mis on peptiid, ning lagundab biofilmi maatriksit. Patogeensed bakterid levivad hulgatunnetuse abil organismis. Näiteks
annaabi.ee 
