noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Jazzmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Kahekümmnenda sajandi jazzi ei saa iseloomustada üheainsa stiiliga. Pidev segamine ja ristamise protsess purustas kategooriad ja ignoreeris piiranguid. Selle ajastu teeb põnevaks tohutu mitmekesisus. Varasemal ajal valdas muusik elu jooksul ühte stiili. Nüüd valdab noor muusik erinevaid mängustiile ja laade ja tihi suure virtuoosusega. Jazzmuusika pillid Algselt kasutati jazzmuusika esitamisel kehalisi abivahendeid, hiljem vahetati need aga muusika instrumentide vastu. Ühed tätsamad jazzmuusika instrumendid on:saksafon, klaver, kitarr ja trummid. Veel kasutati ja kasutatakse tänapäevalgi bandžot, klarnetit, tuubat, kontrabassi, tramboone ja kornetit. Veel moodustatakse jazzi esitamisel suuri ja ka väiksemaid muusikalisi koosseise. Peamised suuremad koosseisud on orketrid,peamised
etendasid oma etendusi.Neid näidendeid etendasid akrobaadid, parodistid, jõumehed ja kääbused. 1.2 Tänapäeva jazzi Kahekümmnenda sajandi jazzi ei saa iseloomustada üheainsa stiiliga. Pidev segamine ja ristamise protsess purustas kategooriad ja ignoreeris piiranguid. Selle ajastu teeb põnevaks tohutu mitmekesisus. Varasemal ajal valdas muusik elu jooksul ühte stiili. Nüüd valdab noor muusik erinevaid mängustiile ja laade ja tihi suure virtuoosusega. 4 Eesti jazzi kujunemine Eestisse jõudis jazz - muusika 20 sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadio vahendusel. Peagi hakati jazz muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile. Eesti esimesed swing orkestrid "Merry Pipers" ja Kuldne Seitse" loodi vahetult enne nõukogude okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal pandi jazz keelu alla. Teise maailmasõja