aine arvel. · On nii suguta (pooldumine) kui ka sugulisel teel paljunemist. · Põhjustavad mädanikke, närbumist, kärntõbe, laiksusi ja pahkade teket Bakterhaiguste tõrje 3 · Seemnete ja istutusmaterjali tervendamine (keemiliste ja füüsikaliste meetoditega) · Nakkuskollete (taimejäänuste) likvideerimine Viirushaigused · e. viroosid koosnevad valgust ja DNA-st või RNA-st · Paljunevad taimerakus sunnivad taimerakku enda jaoks "orjama" · Viirused levivad putuksiirutajate lehetäide, lehelutikate abil, ka mullas olevate nematoodide ja taimehaiguse tekitajatega. Viirused levivad nii taime vegetatiivsete kui ka generatiivsete osadega Viirushaiguste tõrje ja viiruste avaldumine · Viirusvaba seemnematerjal ja istikud (meristeemmeetod) · Putuksiirutajate hävitamine
1. Seened kõige laiemalt levinud. Enamik haigustekitajaid seeni on mikroskoopilise suurusega. Seentel ei ole klorofülli ja nad toituvad elavate taimede kulul või surnud orgaanilisest ainest. 2. Ainuraksed - 3. Bakterid bakteritest põhjustatud taimehaiguseid nim. bakterioosiks. Eestis on bakterioose seenhaigustega võrreldes tunduvalt vähem. Puudub klorofüll ja elavad ainutl valmis orgaanilise aine arvel. 4. Viirused ehk viroosid on võikjal laialt levinud ja tekitavad põllumajanduskultuuridele suurt kahju. Üliväikesed rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mida nüüdisajal ei peeta organismideks. 5. Viroid teadaolevalt kõige väiksem taimehaiguste tekitaja. Väiksem kui viirus ja on uus omaette rühm. On kerajad väiksed ribonukleiinhappe molekul, mis olelevad taimerakus ja rikuvad selle normaaselt elutegevust. 6. Mükoplasmad on lähedased viroosidele. Nad on rakulise ehitusega organismid