paariks aastaks ladustada ja siis vajalikul momendil kasutada. ● Ka saab kuivadest eostest valmistada aerosooli – tolmu. ● Aerosool tekib ka ümbriku avamisel, mille peale mängitaksegi. Siberi katku tekitav põrnatõvebatsill ehk Bacillus anthracis kuulub bioloogiliste ohutegurite III rühma. Suu- ja sõrataud (käe-jala-suutõbi- arvatav suu- ja sõrataud inimesel) ● Suu- ja sõrataud on ägedalt kulgev ja väga nakkav sõraliste viroos, mille korral tekivad suuõõne limaskesta, sõravahe ja -piirde ning udaranahale aftoossed muutused. ● Haigusele on vastuvõtlik ka inimene. Kui tavaliselt tekitab see haigus palavikku ning ville suupiirkonda ja kätele-jalgadele, siis tõve EV71 tüvi võib Maailma Terviseorganisatsiooni teatel lõppeda surmaga. Vaktsiini selle tüve jaoks veel loodud pole. suu- ja sõrataud looma
Viiruse isoleerimiseks nakatatakse sea embrüo neeru rakukultuuri (PK-15). Viirus identifitseeritakse immunofluorestsentsimeetodiga. Antikehade määramiseks ELISA, HAPR. EKP – epizootoloogiline uuring (kuidas loomad liikusid), kliiniline pilt, patoloogiline uuring (lahang). Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Kasside parvoviirus (FPLV) -> Kasside parvoviirusinfektsioon ehk panleukopeenia ehk kasside katk Kasside panleukopeenia on ägedalt kulgev kaslaste viroos. Kasside parvoviirus on väga vastupidav väliskeskkonnas, kus säilitab eluvõime kuni aasta. Seose sellega on nakkus väga ulatusliku levikuga. Etiopatogenees: Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, kes eritavad viirust rooja, uriini ja süljega. Haigusele on vastuvõtlikud kõik kaslased ja pesukarud. Nakatumine toimub oronasaalselt, viiruse esmane replikatsioon toimub farünksi lümfoidkoes, kust viirus levib vireemiaga teistesse organitesse ja kudedesse
annaabi.ee 
