(mesikäpp, võsavillem). Liigi moodustavad sarnased isendid, kes on võimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakalt järglasi. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks homoloogia ehk ehitusplaaniline sarnasus. Veel kasutatakse süstematiseerimisel analoogiat, mis on funktsionaalne sarnasus (inimese liht- ja putuka liitsilm). Viirused Teadusharu, mis uurib viiruseid nimetatakse viroloogiaks, teadlane on viroloog. Viirused on randitult kõik haigusi esilekutsuvad ehk patogeenid. Viirused ei kuulu elusorganismide hulka kuna neil puudub rakuline ehitus ja nad ei suuda eksisteerida peremeesorganismita. Vastavalt nukleiinhappe esinemisele eristatakse DNA ja RNA viirusi. Viirus koosneb ümbrisest, kapsiidist ja genoomist. Viiruste raviks kasutatakse kaitsevaktsiine. Viiruse omadused määrab ära tema genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Nukleiinhapped säilitavad viiruste pärilikku
Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Südant peeti kõige tähtsamaks, vereringe kohta selgitust polnud. 4 vedelikku: k ja m sapp, lima, veri. Pneuma. Hygeia (antiikaeg, Vana-Kreeka) hügieeni jumalanna karika ja maoga. Asklepiose tütar. Imhotep (antiikaeg, Vana-Egiptus) 5000 aastat tagasi elas. Ühe vaarao peminister, hiljem arstikunsti jumalus. Ivanovski, D. (uusaeg, XIX-XX saj) avastas tubaka mosaiikhaiguse. Viroloog. Jenner, E. (uusaeg, XVIII-XIX saj) oli inglise arst, kes võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini. Jessen, P. (Eesti) TVK rajaja, esimeseks direktoriks ja professoriks määrati Saksamaalt pärit Peter Boje Jessen. Kasutas termomeetrit, uusi opimeetodeid jne. Kaarde, J. (Eesti) veisehaiguste professor 1939.a. vetinstituudis TÜ-s. Tegeles udarahaigustega. Kalnins, O. (Eesti) võttis kasutuse malleiini hobustele. Koch, R
annaabi.ee 
