küll ei olnud kaasas turvamehi ja ümber tiirlemas ajakirjanikke. Tema oli lihtsalt päris nii väiksest rahvusest, kus see ei olnud tavaks, aga teistele tundud see asi väga imelikuna. Kolmas lugu räägib sellest, kuidas fotograafid sõitsid kaugele, et näha ja pildistada virmalisi. See oli nende reisi peamine põhjus, aga mehed, kes olid kohalikud ja olid nendega kaasas, ei osanud virmalistes midagi erilist näha, sest virmalised oli nähtus, mis ei olnud nende kultuuris üldse eriline, kuid kuna fotograafid olid teistsuguse eluga harjunud, siis tundusid virmalised neile väga erilisena. Loo mõte on selles, et igal inimesel, kultuuril ja rahvusel on omad väärtused, mida teised ei oska võib-olla hinnata või just vastupidi, hindavad rohkem kui teised. Kuidas viisnurkadega aluspüksid Eesti asja ajasid See peatükk räägib põhiliselt rahvariiete tähtsusest
reageerinud lämmastikhappega, ülejäänud metallid seevastu aga küll. (Mündivõltsijaid karistati karmilt, visates neid kiskjapuuri, valades kurku sulatina, käte ja jalgade maharaiumisega, elusalt katlas keetes jm.) * Kartulikrõpsupakid täidetakse värskuse säilitamiseks osaliselt lämmastikuga. * Lämmastikku kasutatakse vahel ka süsihappegaasi alternatiivina õlledes. Lämmastik moodustab väiksemad mullid, kui CO2 ning seetõttu on need õlled hinnatumad * Lämmastik tekitab virmalistes erinevaid värve( oranzikas -punane, sinakas- roheline, sinakas-lilla jt) * Lämmastikoksiidid on ühed happevihma põhjustajatest Seos inimese organismiga: Lämmastik on eluks ülivajalik element. Lämmastik on asendamatult vajalik kõikide valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli, alkaloidide, fosfaatide, vitamiinide, hormoonide jt. bioloogiliselt aktiivsete ühendite koostises. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta Kasutatud kirjandus: 1) http://www.annaabi
Kuna seal esineb pigem vesinikku, tuli virmaliste jälgimiseks kasutada ultraviolettkiirtele tundlikku kaamerat. Jupiteri virmalised erinevad Maa virmalistest veel ka seetõttu, et need ei ole põhjustatud Päikeselt saabunud päikesetuulest. Laetud osakesi tarnib Jupiteri jaoks tema vulkaaniline kaaslane Io, millel toimuvad vulkaanipursked paiskavad samuti kosmosesse hulga laetud osakesi. . Teadlased on uurinud, et Saturni päeval, mis Maa mõistes kestab kümme tundi ja 47 minutit, toimub virmalistes muutusi. Keskpäeva ja kesköö osade ehk siis vasaku ja parema poole virmalised muutuvad vaheldumisi mitmeks tunniks säravamaks ja paremini nähtavaks. Oletatakse, et see säravamaks muutumine on seotud päikesevalguse langemise suunaga. Saturni poolustel tekivad virmalised, kui päikesetuule osakesed suunatakse planeedi magnetvälja poolt pooluste suunas. Atmosfääris reageerivad need osakesed elektriliselt laetud gaasiga, tekitades valguse
Ka meie võiksime proovida kasvõi kord elus neid kummalisi loodusnähtusi näha, seda enam, et nüüd on selleks saabumas soodsad ajad. Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud. Saturn teeb täistiiru ümber Päikese 29,5 Maa aastaga. Teadlased on uurinud, et Saturni päeval, mis Maa mõistes kestab kümme tundi ja 47 minutit, toimub virmalistes muutusi. 13 Keskpäeva ja kesköö osade ehk siis vasaku ja parema poole virmalised muutuvad vaheldumisi mitmeks tunniks säravamaks ja paremini nähtavaks. Oletatakse, et see säravamaks muutumine on seotud päikesevalguse langemise suunaga. Saturni poolustel tekivad virmalised, kui päikesetuule osakesed suunatakse planeedi magnetvälja poolt pooluste suunas. Atmosfääris
Vaba tee pikkus on oluliselt suurem molekulide mootmetest. Molekulide keskmine kineetiline energia on suurem kui molekulide vaheline potent- siaalne energia. Gaasides toimib: Pascali seadus; gaasisamba poolt avaldatav rohk; uleslukkejoud. Plasma on taielikult ioniseeritud gaas: elektronid on aatomituumade umbert lahti rebitud. Plas- ma tekitamiseks tuleb gaasi kas kuumutada voi rakendada sellele tugevat elektromagnetvalja. Looduses esineb aine plasmana naiteks tahtedes, virmalistes, valgus. SOOJUS Mikroparameetrid on fuusikalised suurused, mida kasutatakse uksikute molekulide kirjeldamiseks: ? molekuli mass; ? molekuli kiirus ja molekulide keskmine kiirus; ? molekuli kineetiline energia ja molekulide keskmine kineetiline energia; ? molekulide kontsentratsioon. Mikroparameerite analuusimisega tegeleb molekulaarfuusika. Makroparameetrid on fuusikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku oleku kirjeldamiseks: ? ainekoguse mass;
kus iga plasmaregiooni käitumine sõltub kogu vooluringist. Taoline tugev ühendatus ja mittelineaarsus võivadki tekitada plasma kompleksset käitumist. Vooluringid plasmas hoiavad endas induktiivset (magnetilist) energiat ning vooluringi segamise korral, näiteks plasma ebastabiilsuse tõttu, vabaneb see energia soojuse ja kiirendusena. See ongi levinud põhjenduseks päikesekoroonades (ingl. solar corona) toimuvale soojenemisele. Elektrivoolude olemasolu on täheldatud ka virmalistes ning plasmafilamentides. 4. Isolaatorid ehk dielektrikud Dielektrik ehk mittejuht ehk isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduväike. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektri isolaatorid ei juhi elektrit. Nad täidavad vooluahelates olulisi ülesandeid, kindlustades ka elektri ülekande ohutuse. Hea isolaator on äärmiselt vilets elektrijuht
annaabi.ee 
