polaaralade kohale, kus nad lämmastiku molekulide ja hapniku aatomitega põrgates neid ergastavad. · Mööda päikest jooksevad magnetjooned Lõunapooluselt Põhjapoolusele. Päikese pöörlemine venitab magnetjooned ekvaatori kohal välja. Keerduvad magnetjooned moodustavad päikese pinnal sõlmi, mis kriitilise punkti kasvades plahvatavad. (Igal aastal kaotab päike tuule tõttu 20 tuhat miljardit tonni ainet.) · Naastes lähte-energiatasemele kiirgavad aatomid ja molekulid virmalistele iseloomulike lainepikkustega valguskvante. · Virmalised on harilikult sinakasvalged või kollakasrohelised, harvemini punakad ja violetsed. · Virmaliste esinemise sagedus muutub koos päikeseaktiivsuse muutumisega (periood kesk. 11a.)(viimati a-l 2000) · Virmaliste tekkimist on ka laboratooriumis katseliselt modelleeritud. (K. Birkeland 1986a.) · Kõige rohkem on virmalisi 65. 70. laiuskraadil(kuni 100 korda aastas.) Põhja- Soomes. · Eestis 4-5 korda aastas pms
mitmeid rahvusvahelisi auhindu ja Mati Laasi nukufilmile "Aja meistrid", mis tunnistati oma kategoorias 2008. aasta parimaks filmiks. Hiliseim looming: "Balti eleegiad" segakoorile ja fagotile 2010, Bellingham Chamber Chorale tellimusel, esitati Bellinghamis Timothy Fitzpatricku dirigeerimisel, solist Martin Kuuskmann ork. teos "Tuulde lauldud" 2011 Londonis BBC Sümfooniaorkestri stuudiokontserdil Neeme Järvi juhatusel. "Hümnid virmalistele" NYYD 2011 tellimusteos, esitas Britten Sinfonia, dirigent James MacMillan Kõrvitsa loomingus on tasakaalus tunded (emotsionaalsus) ja tehnika (ratsionaalsus). Suurimad mõjutajad: varases loomingus Toru Takemitsu (värviküllane, kõlatundlik, vaimne, hingestatud tasakaal). Hiljem Gija Kantseli (põimib rahvalaulu ja avangardseid võtteid) ning Sibelius (koondab erinevaid muusikavoole).
2VIRMALISED Virmalisteks nimetatakse atmosfääri kõrgemates kihtides esinevat optilist nähtust, mis tekib, kui Päikeselt tulevad laetud osakesed (nn päikesetuul) kohtuvad Maa magnetväljaga. Magnetväli kiirendab elektrone, mis liiguvad maakera põhja- ja lõunapoolustele. Sissetungijateks olevad laetud osakesed põrkavad kokku atmosfääris olevate gaasiosakestega, nagu näiteks lämmastik ja hapnik. Kokkupõrge sunnib aatomeid välja andma väga täpse lainepikkusega valgust. See annab virmalistele punased ja sinised toonid. Interaktsiooni elektronide ja aatomite vahel toimub 70 kuni 300 km kõrgusel maapinnast ja nõuab väga väikest gaasitihedust.(1, 2) Nagu eespool mainitud, ajendab interaktsioon elektronide ja aatomite vahel helendama peamisi koostisaineid lämmastik ja hapnik nagu gaas valguslampide sees. Kuna aatomid annavad valgust välja ainult teatud lainepikkustel, siis ongi virmalistel looduses ainulaadsed värvid sinine, punane, roheline. (1, 2)
annaabi.ee 
