viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja meeste temaatika
Mine ja otsi muusikameister Baér üles. Selle käest võta õpetust." Seda Paganini tegigi. Juba aasta pärast hakkas ta isa temaga Italia linnades kontsertisid andma. Raha ning au tuli küllalt, ja Paganini nime kuulsus tungis juba üle Italia piiride, ehk ta ise küll välismaale ei läinud. Viimaks oli ta end isa hoole ja valjuse alt lahti teinud ja jäi mõneks ajaks Genuasse asuma. Siin ei mänginud ta enam avalikult, vaid õppis väsimata virkusega veel edasi, et viiulimängimise kõige kõrgemale ladvale jõuda. Ta ema ei olnud aga sellega sugugi rahul, vaid kartis, et poeg raske õppimisega tervise kaotab. See kartus ei olnud ka põhjuseta, sest Paganini tervis oli vaene. Sel ajal oli Paganinil rõõm, et kaks rikast sõpra temale kaks mitme tuhande väärilist viiulit kinkisid. Üks Guardneri ja teine Amati tehtud viiuli. 3