· koolis valitsev "stiil", mille järgi õpetaja peabki olema kõrk ja hoidma distantsi, vältima suhtlemist jne. · Teised võimalikud põhjused:........................ Mida tähendab "Kelleks peab õpetaja õpilasi ja teisi õpetajaid" Esikohale asetame põhiküsimuse: KAS ÕPETAJA PEAB ÕPILASI 1. SUBJEKTIDEKS VÕI MANIPULEERIMISE OBJEKTIDEKS, 2. ARUKATEKS VÕI RUMALATEKS, 3. AUSATEKS VÕI VALELIKEKS, 4. SÕBRALIKEKS VÕI VAENULIKEKS, 5. VIRKADEKS VÕI LAISKADEKS... Lapsed kasvavad enamasti selliseks, nagu neid peetakse. Õpetaja tegevus võib olla · julgustav, · innustav, · toetav, · tunnustav, aga ka · kahtlustav, · vastandav, · alandav... Kuidas toimib (võib toimida) hindamine? Milline õpetaja ei sobi õpetama? Selline, kes arvab, et · tal on õigus ja kohustus aina õpetada ja hinnata; · ta on kõigist kõiges targem ja tema seisukohad on ainuõiged; · eesmärgiks on õppimine ja lapsed on vahendid:
Ajakirjas käsitles ta ka Liivi- ja Eestimaa mõisate õigustest. Vaatleb hindade arengut aastatel 1756-1796, Baltikumi mõisamajanduse hoogsa tõusu perioodil. Hupeli hinnangul tõusid hinnad sellel ajal kaks kuni neli korda. Kirjutab Läänemere provintside halduse ja seaduste kohta. Pühendas muidugi tähelepanu kirikutemaatikale. Võttis sõna vennastekoguduse liikumisest. Suhtus nendesse heatahtlikult. Pidas neid kuulekateks, virkadeks. Kirjutab parkidest, aedadest. Nendib, et Liivi- ja Eestimaal on vähe erakordselt kauneid aedu ja innustab mõisnikke võluvaid kohti ära kasutama parkide rajamiseks. Seksuaalteema käsitlemine Kirjutas artikkli, mis vaatleb eestlaste ja lätlaste seksuaalkombeid ja väärtusorientatsiooni. Väitis, et eesti ja läti talupoegadel puudub üldse ettekujutlus neitslikkusest. Kõik neitslikkust tähistavad sõnad on laensõnad saksa keelest. Artiklist ilmneb, et talupojad ei pidanud