3 VIROLOOGIA Genoomi komponent A kodeerib polüproteiini, mis lõigatakse kiiresti VP2a- (VP2 eelvalk, 50 kDa), VP4- ja VP3-valkudeks. Viiruse proteaasiks on VP4, kuid on tõenäoline, et VP2a lõplikuks protsessinguks (VP2 moodustumine, toimub vahetult enne virionide moodustumist või juba moodustunud virionides) on vajalik ka raku proteaaside osalus. Replikatsioon toimub arvatavasti moodustunud subviraalsetes partiklites. On oletatud, et VP1 võib toimida negatiivsete RNA ahelate sünteesil praimerina. 2. SUGUKOND PARTITIVIRIDAE Vaatamata väga laiale levikule avastati esimene krüptoviirus (beet cryptic virus (BCV)) alles 1969 aastal. Osalt seisneb selle põhjus selles, et krüptoviirused on väga vähese patogeensusega
“kanjoni” olemasolu välispinnal. See kanjon on kohaks kus asub raku retseptorit seondav akseptorsait, Aphtho- ja cardioviirustel on siledad virionid ja seepäraste erineb nende viiruste retseptorit siduva saidi struktuur oluliselt eelmiste viiruste struktuurist. Polioviiruse virionid on stabiilsed (ka madala pH suhtes) ja piisavalt suured mahutamaks lisaks viiruse genoomile veel kuni 1500 b jagu RNA-d. seega ei ole genoomne RNA virionides tihedalt pakitud ja on võimalik , et kapsiidi struktuuri stabiliseerimises osalevad ka RNA interaktsioonid virioni valkudega. Picornaviiruse genoom Genoomne ssRNA on 7.2-8.5 kb pikkune. Genoomi 5’ otsas asub VPg (22-24AH jääki) mis seondub RNA 5’ otsaga Tyr jäägi kaudu . genoomi 5’- terminaalne järjestus on alati VPg- pUpUpA. Genoomi 3’ otsas asub polüA pikkusega 35-100 b. Picornaviiruste genoomi mittekodeerivad alad on väga konserveerunud ja
annaabi.ee 
