c. haematopterus). ( Leili Järv) Joonis 2. Karpkala alamliikide looduslik levila. a Cyprinus carpio carpio; b Cyprinus carpio haematopterus; c Cyprinus carpio viridiviolaceus 1.4Kudemine Kudemine algab mai lõpus ja võib kesta juulikuuni. Looduslikeks koelmuteks on madalad ja tugeva taimestikuga veekogu osad, eriti sobivad on aga suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Tiigikarpkaladele on parimaks kudemispaigaks väikesed, rohukamaraga kaetud tiigid, mida muidu hoitakse aasta ringi kuivad, kuid kudemisajaks täidetakse veega. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3..
Karpkalu on viidud paljudesse maailma maadessse, kuid tihti on neist kujunenud prügikalad, keda kasvatamise asemel hävitatakse (Ameerikas, Austraalias). 11 Karpkala looduslik levila on kahes osas –Euroopas ja Kaug-Idas. Kodustamine toimus sõltumatult Kesk-Euroopas (Doonau jõgikond) ja Hiinas Karpkala alamliikide looduslik levila. a – Cyprinus carpio carpio; b – Cyprinus carpio haematopterus; c – Cyprinus carpio viridiviolaceus 12 Sasaan e.ulukkarpkala on tiigikarpkala looduslik eellane Karpkala on maailma vanim kodustatud kala Soomuskarp Peegelkarp 13 KODUSTAMINE Kodustamise, valiku ja aretustöö tulemusel on kasvatataval tiigikarpkalal suurem suu, pikenenud sooltoru, parem sööda omastamine ja