regulatsiooni häire, hüperaktiivsus ja impulsiivsus aga sekundaarsed tunnused. Tähelepanuvõime on keerukas psüühiline funktsioon, mis põhineb komplekssel toiminguseerial: objekti märkamine, tähelepanu fikseerimine, tajuärritaja vastuvõtmine, tähelepanu säilitamine, objekti käsitlus ja tähelepanu kontrollitud ümberlülitamine uuele objektile. Lisaks tähelepanu düsregulatsioonile esinevad olulised häireid püüdluste, motivatsiooni, virgusseisundi peenregulatsiooni valdkonnas ning kalduvus otsida erinevatest tegevustest kohest rahuldustunnet. Seega tuleb ATH käsitleda, kui eneseregulatsiooni häiret (Douglas, 1972). Erinevad neuropsühholoogilised uuringud ATH puhul kinnitavad antud seisukohta, näidates täidesaatvate funktsioonide puudulikkust (tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontrollimine). ATHga lastel ja noorukitel on kõige enam leitud häireid järgmistes täidesaatvates funktsioonides:
? Teadvuse struktuuriline aspekt: teadvus, alateadvus ja teadvusetus 1. Sigmund Freud tõi esimesena laia avalikkuse ette mitteteadvustatud nähtuste idee. 2. Tajupsühholoogilistest uuringutest on ammu teada alalävise taju olemasolu, selle põhjal on välja töötatud alateadvuse kaudu mõjuv reklaam. 3. Teadvuse närvimehhanismide uurimine võib viia paremale arusaamisele teadvuse olemusest. Aju aktiveerimine retikulaarformatsiooni poolt kutsub esile virgusseisundi. Aju elektriliste potentsiaalide mõõtmine võimaldab uurida tähelepanu närvimehhanismide tööd. Risto Näätänen on üksikasjalikult uurinud aju negatiivse elektrilise potentsiaali teket mittekokkulangevuse avastamise ülesandeis (mismatch negativity). Erinevuste avastamise mehhanism võib olla automaatne tähelepanu genereerimise mehhanism ajus, mis põhineb stimulatsiooni mälus hoitud mudeli ja aktuaalse stiimuli võrdlemisel
annaabi.ee 
