Pärast lõppakti allakirjutamist ühinesid selle klausliga ka SBr., SLV ja Prants. Balti pagulased hindasid Helsingi konver. tulemusi kehvadeks, sest loodeti lääneriikide poolt Balti küsimuse resoluutsemat tõstatamist. Kui 1970 lõpul ida-lääne suhted taas halvenesid sai lääs Balti küsimust Moskvale taas ette heita.. Lääne eriline aktiivsus langes ses suhtes 1983-1985.a. 1983.a. kuulutas USA valitsus 14. juuni Balti vabaduse päevaks. Seejärel virgusid lääneriigidki. 1985.a. võttis Euroopa parlament vastu resolutsiooni Eesti, Läti ja Leedu õiguslikku staatusest. 1987.a. kiitis Euroopa Nõukogu heaks resolutsiooni, mis nõudis Balti rahvastele enesemääramisõigust. Õigluse taastamist Baltimaade suhtes taotlesid Euroopa riigid ka eraldi, teistest järjekindlamalt SBr. Ja Taani. Muutus ka Rootsi ametlike ringkondade suhtumine. Taasiseseisvumine 1987.a-st simultaansed protsessid Baltimail. (Eestis Hirvepargi miiting) 1988.a
kõndis aias puude all, kurtis: ,,Õielõikaja, miks nii paha olid sa!" Seda kuulis tihane, oli väga vihane, ütles: ,,Mall, ma aitan sind, ehk küll olen väike lind!" Tuli jälle kevade, õunapuule pungake. Jälle oksal pikutas pisikene põrnikas. Äkki lendas väike lind, keha hall ja kuldne rind, napsas nokka põrnika, neelas alla isuga. Õied pungast virgusid, õilmed kauniks sirgusid. Pärast paisus õunake rõõmuks meie Mallele. Lõo pesa Talu taha põllu pääle tegi lõoke pesa. Liiri, liiri, leijaa, liiri, liiri, leijaa! laulust kaikus kesa. Pesasse ta munes munad, ise laulis aga: Liiri, liiri, leijaa, liiri, liiri, leijaa! laulis talu taga. Munast tulid kenad pojad, tillu-tibikesed.