erinevate tasanditega, mis ulatuvad kõrgest madalani (Damasio. 1999). Sellest seisukohast saab teadvuse tasandeid defineerida kui kvaliteete või omadusi, mis peegeldavad meie mõtlemise ja reageerimise dünaamikat. See arusaam on kooskõlas subjektiivse muljega, et ajuti oleme väga täpselt teadlikud meie ümber juhtuvast, ent ajuti üldse mitte. Ka loomadel võib oletada inimestest erineva ja madalamatasemelise teadvuse olemasolu. Damasio arvates on teadvuse lätted virgeseisundis ja kujutiste genereerimise võimes. Ta väidab, et nn tuumikteadvuse olemasoluks on meil vaja ka minatunnet. Minatunne tekib vaatlustest, mille kohaselt kujundid seostuvad isikuga. Evolutsioonilisest seisukohast vaadates oli äärmiselt kohastumuslik luua kujundeid ja seostada neid oma minaga. Suutlikkus luua teatud aega kestvaid kujundeid näiteks läheduses luuravast peitunud kiskjast oli kahtlemata äärmiselt adaptiivne, aidates säilitada
muundub närviimpulsideks. Mõlematest silmadest jõuab umbes miljon närvikiudu otse ajukoesse. Kiudude vahel olev ruumiline kord jääb samasuguseks kogu aja jooksul, mil see suundub ajukoesse. Silma võrkkestal olevad naaberkohad saadavad oma andmed ajus olevatele naaberkohtadesse ja seetõttu jääb ajusse suundunud silmapõhja asukohtade kaart samasuguseks. Nii inimeste kui ka ahvide ajus on selliseid ruumilisi kaarte vähemalt 40. Umbes 80-150 ms võtab aega virgeseisundis inimesel signaali teadvustamine alates ärritaja mõju algusest meeleelundeile. Seni kaua signaali töödeltakse ja moduleeritakse eelteadvuslikult ajukoores. Ajus olevad nägemisalad töötlevad nägemisorganitest saadud informatsiooni spetsialiseeritult. See tähendab seda, et kindlatele kujutistele, mis inimese silmapõhjas tekkida võivad, reageerivad just sellised ajurakud, mis eksisteerivad ühes kindlas nägemisalas. Ajus olevates piirkondades eksisteerivad spetsiifilised neuronid
annaabi.ee 
