isiksuse jaoks püsiv v hetkeollukorrast lähtuv tähtsus. · Tähelepanu eeldab valikut infotöötluses. · Teadvuslik nägemine on mitte ainult aistingute ja taju funktsioon, vaid eeldab ka tähelepanu rakendamist meeleelunditele mõjuva teabe töötlemiseks. Tähehelanu aspektid: 1. Tähelepanu kui protsess nt selektsioon infotöötluses 2. Tähelepanu kui seisund nt subjekti virgeolek · Töömälus sisalduva materjali hulk määratleb tähelepanu mahu ja selle keskmes oleva materjali hulga, · mälumehhanismides säilitatakse teavet sellest, mis on oluline, mida on valida; · mälu määrab tähelepanu suunatuse. · Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson, 2007)
või hetke olukorrast lähtuv tähtsus. Tähelepanu eeldab valikut infotöötluses. Teadvuslik nägemine on mitte ainult aistingute ja taju funktsioon, vaid eeldab ka tähelepanu rakendamist meeleelunditele mõjuva teabe töötlemiseks. Tähehelanu aspektid: Tähelepanu kui protsess – nt selektsioon infotöötluses. Tähelepanu kui seisund – nt subjekti virgeolek. Tähelepanu on valiv taju. Tähelepanuta ei ole selget teadlikku taju, see tagab tajumehhanismide sobiva aktiveerumise ja õige töö. Mõne moodsa teooria järgi ei olegi ilma tähelepanuga võimalik objekte teadvustatult tajuta (küll aga alateadlikult). Tähelepanu ja mälu: Töömälus sisalduva materjali hulk määratleb tähelepanu mahu ja selle keskmes oleva materjali hulga, mälumehhanismides säilitatakse teavet sellest, mis on oluline, mida on valida;
annaabi.ee 
