75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76. Hiina aedaster (Callistephus chinensis) (L.) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop. 80. Kanada pujukakar (Conyza canadensis) (L.) Cronquist 81. harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82. harilik kesalill (Matricaria perforata) Merat 83. harilik kuldvits (Solidago virgaurea) L. Sgk: kilbukalised (Hydrocharitaceae) 84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L. Sgk: liilialised (Liliaceae) 85. harilik sibul (Allium cepa) L. 86. küüslauk (Allium sativum) L. 87. leseleht (Maianthemum bifolium) (L.) F. W. Schmidt 88. harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) (Mill.) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90. karvane piiphein (Luzula pilosa) (L.) Willd. Sgk: kõrrelised (Poaceae)
hõredalt karvased, ümara tipuga, pehmed. · Püsik, õitseb maist septembrini · Ilutaim, naturaliseerunuld niitudel ja metsaservadel asulate ümbruses. Madal mustjuur Scorzonera homilis · Perekond mustjuur · 20-60 cm · Taim paljas või kaetud hõredate, ämblikuvõrku meenutavate karvadega. · Lehed mõlemast otsast ahenenud, vähemalt kolme rooga · Õitseb mai-juuli · Kasvab lubkjarikastel niitudel Kuldvits Solidago virgaurea · Perekond kuldvits · 15-70 cm · Õisikud 9-16 mm pikad ja laiad, tihedas kobaras. Lehelaba pikalt rootsuks ahenev, servas ebakorrapäraste hammastega · Õitseb juuli-september · Kasvab kuival pinnal. Randaster Aster tripolium · Perekond Aster · 10-60 cm · Lihakate paljaste, terveservaliste lehtedega. Õisikud on 1,5-3,5 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab rannaniitudel ja hõredates roostikes. Pajuvaak Inula salicina
lindudele toidulauaks jätta. TÖÖLEHT KIRJUTA PILDI JUURDE LILLE OSAD (LEHT, ÕIS, VARS). MIS LILL ON PILDIL?................. RÄÄGI, KUS KOHAS SEDA LILLE KASUTATAKSE? LOENDA! MITU LILLE ON PILDIL? VASTUS........................ RÄÄGI, MIS NÄOD ON LILLEDEL PEAS? (RÕÕMUS, KURB, ÜLLATUNUD JNE.) 1.7 Kuldvits Harilik kuldvits (Solidago virgaurea) on liik korvõieliste sugukonda kuldvitsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Harilik kuldvits on tavaline metsalagendike, teeservade ja niitude asukas. · Huvitav on see, et kuldvitsa on ühes kohas kutsutud naestepunaks, teisal aga hoopis meestepunaks
laiad, noorelt varrest lühemad, hiljem varte pikkused. Õisik koosneb 2-4 sõrmjalt hoiduvast, võrdlemisi ligistikku asetsevast pähikust; 1,5 cm pikkune isaspähik asub veidi madalamal ülemisest emaspähikust; emaspähikuid 1-3, asuvad varrel hõredalt. Põisikud piklik-äraspidimunajad, 3,3-4,2 mm pikad, rohelised kuni roosepruunid. Emakasuudmeid 3, õitseb mai esimesel poolel, viljub juunis. Praktilist tähsust ei oma. KULDVITS Solidago virgaurea nime päritolust: solidare kindlustama, tervendama (vanasti kasutati taime ravivahendina); virga vits, peenike oks, aureus kuld- kollane. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: eelistab niisket liivsavikat või saviliivakat pinnast, kuid kasvab hästi ka liivasel pinnasel. Leiame kuldvitsa laane-, palu- ja salumetsadest. Vähenõudlik nii pinnase toitainete- kui niiskusesisalduse suhtes. Kuldvits on sõlmise sügava risoomiga püstpüsik
annaabi.ee 
