laisk kuna ma ei viitsi eriti seda ka teha Laisk, sest mu vanemad ütlevad mulle seda pidevalt Virk - kõik asjad on alati õigeks ajaks valmis. Tuvi laisk Laisk, kuna ei viitsi paljusid asju teha Usun, et olen pigem "virk"- mulle meeldib aktiivne olla ja palju asju ära teha. Usun, et olen pigem "virk"- mulle meeldib aktiivne olla ja palju asju ära teha. Virk. Kõik alati tehtud, ka siis kui asi ei huvita. Virk. Kõik alati tehtud, ka siis kui asi ei huvita. Kas ,,laiska inimest" saab muuta virgaks, kui jah või võibolla, siis, kuidas? Jah, preemiat pakkudes nt jah, piisavalt hea motivatsiooniga Jah, teda motiveerides Jah, tuleb õigesti motiveerida Jah, teda tuleb lihtsalt piisavalt motiveerida ja veenda, et lihtsalt laisk olles ja mitte m Kui laiska piisavalt motiveerida, siis võib isegi olla võimalik. Kui inimesele anda rohkem tegevusi mida talle meeldib teha või mis teda huvitavad siis Kindlasti saab, samas oleneb see inimesest kas ta tahan olla virgem või mitte.
Liikuvad tähtpäevad ja pühad • Vastlapäev- teisipäev, 7 päeva enne lihavõtteid; päikest rohkem lumi hakkab sulama. (3.veebruar kuni 9. märts). See aasta on vastlapäev 4.märts • Palmipuude püha ehk urbepüha- pühapäev enne lihavõtteid (15.märts kuni 18.aprill). Sel päeval on levinud pajuurbadega urbimine, see tähistas tervist, edu ja õnne; hommikul äratati ja löödi " jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgaks, tark meel pähe ja hääd sõnad suhu". Urbijale kingiti mune, ja "urvad sulle ja muna mulle", ütles urbija. • Vaikne nädal- vaikne neljapäev ja suur reede. Vaikuse nõue, et keeldmüra teha. Tähtsamad pühad neljapäev ja reede. Suur reede on Kristuse surmapäev st peetakse teda halvaks päevaks. (20.märts kuni 23.aprill) • Lihavõtted- pärast pikka paastu võib liha süüa ja piima juua; pärast kevadist
sümboliseerivad pajutibud palmioksi ning tuletavad meelde Kristuse teekonda Jeruusalemma, mil rahvas palmiokstega käes teda tervitama tuli. Rahvakombestikus on teisiti. Urvaokste puudutus pidi andma elujõudu, tervist, virkust. Sellest tervistavast toimingust on teateid meie maa idapoolsest osast. Urbepäeva varahommikul tuli enne teisi tõusta ja magajaid urvaokstega "vitsutama" minna. Löömise taktis öeldi: "Terveks! Terveks!" või: "Jalad kergeks, silmad selgeks, näpud virgaks! Tarka meelt pähe, hääd sõna suhu!" Urbijatele tuli lihavõttepühade ajal tasuks pühademuna või ka muud meelehead anda, sellepärast öeldi ka: "Urvad sulle, muna mulle!" Kui perest peresse urbimas käimise komme juba kaduma hakkas, kestis see oma peres. Siin on mõned kohased meenutused. "Palmipuudepühal tuuakse urbadega pajuoksad tuppa. Pajuokstega urbitakse siis teineteist, enamasti lapsed vanemaid, kes veel voodis on. Urbimise laul on Tartu pool järgmine: Urvin, urvin uue kuue,
annaabi.ee 
