Mõisahärrus oli ElbeSaale joonest ida pool. Turunõudluse kasv läänes, mis sundis mõisamajandite loomist. Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnimaiseks. Tegemist oli teorendile rajatud mõisa suurmajapidamisega. Tugevnes talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust: aadli kätte koondus kohtuja politseivõim nende üle, laostas talumajapidamisi või jättis need virelusse, kus turustavad ülejäägid puudusid. Venemaal kõige rängem, talupoega võidi võõrandada ka maast lahutamata. Pärisorjuse püsimajäämise põhjused IdaEuroopas ja esimesed sammud selle kaotamiseks: Pärisorjust ei kaotatud, sest arvati, et talupoeg ei saaks üksi hakkama. Arvatakse, et nad ei suuda enda eest hoolitseda. Seda tõestab see, et kui tuli aeg talude pärisostmiseks, siis paljud ei tahtnud seda teha
Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnismaisteks. Kuigi teoorjusele rajatud põllundus ei andnud nii suurt saagikust kui vaba talupoja töö, korvas madala efektiivsuse tööjõu odavus ning kõrged turuhinnad. Erinevalt Lääne-Euroopast tugevnes Ida-Euroopas talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust veelgi: aadli kätte koondus ka kohtu- ja politseivõim talupoegade üle. Orienteeritus mõisatööle laostas talumajapidamisi või jättis nad virelusse, kus turustavad ülejäägid praktiliselt puudusid. Kõige rängemal kujul avaldus talupoegade sõltuvus mõisnikust Venemaal, kus talupoegi võis võõrandada ka maast lahutatuna. Füsiokraatide ideede mõjul hakati varauusaja lõpul talurahva olukorrale suuremat tähelepanu pöörama ning pärisorjuslikke suhteid maades, kus need veel püsisid kaotama. Austrias lõpetati pärisorjus Joseph II valgustuslike reformidega ( Saksamaa). Suuremas osas Ida-Euroopast püsisid
annaabi.ee 
