erilist keskkonda, milles vastav aktiivne struktuur moodustub, kusjuures ehituse juures peavad kohal viibima ka vajalikud abimolekulid. Ilmselt kannab ka seesama keskkond elujõudu. 4 Teisiti öeldult on elujõud epigeneetiline faktor, see osa informatsioonist, mis ei ole otseselt kodeeritud geenide poolt. Nii jõuamegi vana tõeni, elu tekib ainult elust ehk nagu kuulus saksa rakubioloog Rudolf Virchov seda väljendas omnis cellila e cellula - iga rakk tekib rakust. Geeniväline informatsioon Üks näide epigeneetilise faktori ülekande kohta on eriti aktuaalne- prionid, mida peetakse vastutavaks "hullu lehma tõve" ja inimese Creutzfeld-Jacob'i tõve eest. Prion on organismiomane valk, mille ruumiline struktuur erineb normaalse valgu omast, seda kodeeriva geeni struktuur aga muutunud ei ole. Prionil on hämmastav võime muuta normaalse
5. Rakud tekivad rakkude sees ja rakkude vahelisest ainest.??? (1846 väitis Zibold, et ainuraksed organismid on hulkraksetest vabanenud ja vabalt elavad hulkraksete rakud.) 1838 Schleiden "Uurimusi fülogeneesist". Tal oli 2 põhiseisukohta: 1. Rakkude jagunemisel on keskne osa rakutuumal; 2. Uued rakud tekivad olemasolevate sees. Schleiden töötas ühe aasta ka Tartu Ülikoolis. 1855 R. Virchov (Saksa patoanatoom) "cellulaarpatoloogia". Oli 3 põhipostulaati: 1. Rakk on elementaarne morfoloogiline element; 2. Väljaspool rakku elu ei esine; 3. Rakk pärineb rakust. II etapp - rakustruktuuri täpsem uurimine fikseeritud rakuga. · 1866 a sakslane Haeckel väitis, et rakutuum vastutab raku pärilike omaduste säilitamise ja edasiandmise eest. · 1866-1888 kirjeldati mitoosi, meioosi, raku kromosoome ja nende osa raku jagunemisel. · 1880-1883 plastiidide avastamine ja kirjeldamine
Rakubioloogia 5. Rakud tekivad rakkude sees ja rakkude vahelisest ainest.??? (1846 väitis Zibold, et ainuraksed organismid on hulkraksetest vabanenud ja vabalt elavad hulkraksete rakud.) 1838 Schleiden "Uurimusi fülogeneesist". Tal oli 2 põhiseisukohta: 1. Rakkude jagunemisel on keskne osa rakutuumal; 2. Uued rakud tekivad olemasolevate sees. Schleiden töötas ühe aasta ka Tartu Ülikoolis. 1855 R. Virchov (Saksa patoanatoom) "cellulaarpatoloogia". Oli 3 põhipostulaati: 1. Rakk on elementaarne morfoloogiline element; 2. Väljaspool rakku elu ei esine; 3. Rakk pärineb rakust. II etapp - rakustruktuuri täpsem uurimine fikseeritud rakuga. 1866 a sakslane Haeckel väitis, et rakutuum vastutab raku pärilike omaduste säilitamise ja edasiandmise eest. 1866-1888 kirjeldati mitoosi, meioosi, raku kromosoome ja nende osa raku jagunemisel. 1880-1883 plastiidide avastamine ja kirjeldamine
annaabi.ee 
