pruunsöe, õlide, gaasiga. Jaamu leidub üle kogu riigi ja mõningates kohtades võib kohata ka tuulegeneraatoreid. Suurimad hüdroelektrijaamad on Kremasta hüdroelektrijaam ning Thisaurose hüdroelektrijaam. Soojuselektrijaamadest on tuntuimad: Agios Dimitros'e soojuselektrijaam ja Kardia soojuselektrijaam. Päikeseenergial töötavad elektrijaamad asuvad Teeba linnas ja Volose linnas ning tähtsaimad tuulepargid on Xirolimni tuulepark ja Viotia tuulepark. Põllumajandus Põllumajandus on koondunud Makedooniasse, Tessaalia tasandikele ja Traakiasse, kus peamiselt kasvatatakse otra, nisu, maisi, kartulit ja suhkrupeeti. Põllumajandus on jäänud pidama kindlale tasandile, millest kõrgemale areneda ei suudeta kuna arenemiseks ei jätku piisavalt palju vajalikke loodusressursse. Suur enamus Kreekast on kaetud mägede või metsadega. Kreekas on põllumajanduseks kõlbulikku maad ainult 30% kogu maast. See on
Päikeseenergial töötavad elektrijaamad: · Teeba linnas (Kesk-Kreekas) asuv 2 MW võimsusega jaam, mis töötab alates 2008. a · Volose linnas (Tessaalias) asuv 2 MW võimsusega jaam, mis töötab alates 2008. a (joonis 24) Joonis 24: Päikesepaneelid Voloses Tuulepargid: · Xirolimni tuulepark - asub Kreetal, töötab alates 2000. a ning selle koguvõimsus on 13,2 MW · Viotia tuulepark asub Kesk-Kreekas Viotias, aktiivne alates 2009. aastast ning selle koguvõimsus on 38 MW 22 8. PÕLLUMAJANDUS 8.1. Looduslikud ja majanduslikud eeldused Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%)
annaabi.ee 
