4.3) lk ------ + t1 + t2 16,7 · v kus: t on vahetuse kestus h; tööaja kasutamise tegur; Q keskmine koorma suurus m3; lk keskmine veokaugus m; 16,7 üleviimise tegur km/h-lt m/min-le; t1 - ühe tüvese või tüve silmustamise või manipulaatoriga pealetõste aeg min; t2 ühe tüvese või tüve lahtisilmustamise või manipulaatoriga mahatõste aeg min; 15. Vintskokkuvedu. Eestis kasutati vintskokkuvedu peale sõda, sest puudusid traktorid. Kasutati põhiliselt ühe- ja kahetrumlilisi vintse ja palgid veeti lohistades virna juurde. Vintsi tross tuli tagasi langile viia inimjõul, mis pikema veokauguse korral oli füüsiliselt raske töö ja seetõttu leidurid konstrueerisid järjest uusi vintse juurde suurendades trumlite arvu kuni kuueni, kus igal trumlil oli oma ülesanne. Näit. 1950. kuni 1955. aastani moodustas kokkuvedu selle viisiga 15 milj. m3. Venemaal kasutati 1928.a. kuni 1950.a
kokkuveoteede vahekaugus 20 - 40 m. Soovitav on, et kokkuveoteede pindala ei ületaks 5-15 % kogu puistu pindalast. Kokkuveoteed rajatakse paralleelsed või risti kvartali sihiga, arvestades kokkuveomasinate pöörderaadiusi kokkuveoteede pöörangute tegemisel. Harvesteriga HR tehes laasitakse oksad kokkuveoteele, et vältida pinnase liigset kahjustamist. Eesti praktikas on HR teostamisel enamlevinud kombinatsioon; käsitsiraie + neljarattaveoline põllumajandustraktor (vintskokkuvedu või hüdrotõstukiga varustatud järelkäruga kokkuvedu). Siiski tehakse kokkuvedu paljudes riikides ka ikkagi hobustega (Saksamaa, Tsehhi, Poola, Leedu, Läti, Eesti jne.) Kokkuveol saab kasutada ka ATV-d; raudhobu, Terri 2020D (soomlaste väike metsatraktor). Oluline on ka tööde tehniliselt õige läbiviimine. 15. Hooldusraied männikutes ja kaasikutes. 1. Männikud Mänd on valgusnõudlik, tugeva juurestikuga ja vähenõudlik puuliik. VR I etapil mändi
annaabi.ee 
