Lahingrelv koosneb tavaliselt vahetult kahjustavast osast ja selle sihtmärgini liigutamise vahendist. Tulirelv on relv, mille haavlilaeng, kuul, miin, mürsk või muu keha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu põleva aine plahvatamisel tekkinud gaaside kiire paisumise tagajärjel. Esimesed käsitulerelvad võeti kasutusele 15. sajandi esimesel poolel. Sõjategevuses hakkati suurtükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb relva rauast(sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafetist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jahunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks. Tulirelvade loend A AK 4 – AK-47 – AK-74 – Amos – Arisaka M1905 – A. T. B Bergmann MP18 – Blaser R93 – Browning FN C Colt-Browning M1895 D D-20 F FH-70 – FN MAG G
Referaat Lauri Piisang PA-07B TALLINN 2011 Tulirelv on relv mille haavlilaeng, kuul, miin, mürsk või muu keha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu põleva aine plahvatamisel tekkinud gaaside kiire paisumise tagajärjel. Esimesed käsitulirelvad võeti kasutusele 15. sajandi esimesel poolele. Sõjategevuses hakkati suurükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb: relva rauast (kas sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafettist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jagunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks Püstol Colt .45ACP / M 1911A1 Kaliiber 11,43 mm Kuuli kaal 15,2 g Relva pikkus 20,3 cm
Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine. Lubatud jahipidamisvahendid on: 1) sile- ja vintraudne ja kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv; 2) jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit; 3)püstol ja revolver; 4) jahivibu; 5) püünis; 6) peibutis ehk peibutusvahend; 7) jahikoer; 8) piirdelipp. Tulirelv peab olema tunnistatud jahirelvaks relvaseaduses sätestatud korras. (2) Lubatud jahipidamisviisid on: 1) hiilimisjaht; 2) varitsusjaht; 3) peibutusjaht; 4) ajujaht; 5) otsijaht; 6) urujaht; 7) uluki püüdmine.
3) revolver - trumliga tulirelv, üldpikkus kuni 600 mm, relvaraua pikkus kuni 300 mm, trummel on nii padrunisalveks kui ka padrunipesaks. (2) Tulirelvade liigid kaliibri ja kasutatava padruni järgi on: 1) täiskaliibriline üle 5,6mm; 2) väikesekaliibriline - 5,6 mm ja alla selle (3) Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on: 1) sileraudne - vintraud ilma vintsoonteta; 2) vintraudne - vintraud vintsoontega; 3) kombineeritud - sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv. 1 § 18. Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon (1) Piiramata tsiviilkäibega relvad on: 1) gaasipihusti; 2) kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga pneumorelv; 3) jahinuga ja -puss; 4) allveenuga; 5) spordiotstarbeline vehklemisrelv;
annaabi.ee 
