juhtunud. Samas aga, kui ta pärast koos 25 laevaga Islandilt tagasi pöördus, sattusid nad ägeda tormi kätte, mis nõudis 9 laeva. Hiljemgi valmistas viikingitele probleeme sõit Gröönimaalt Euroopasse olud olid kehvad. Looduskeskkonna mõjutuseks tuleks tõenäoliselt pidada ka seda, et põhjus, miks viikingite kolonisatsioon Gröönimaal lõppes, oli Golfi hoovuse ümberpöördumine. 7. Leif Erikssoni ja tema kaaslaste kolonisatsioonikatsed Vinlandis tõid kaasa mitte- heanaaberlikud suhted kohalike elanikega (keda nad nimetasid skrälingiteks [siinkohal esitatud sõna on mugandus vanaskandinaavia sõnast]). Viikingid elasid 4 aastat Ameerika territooriumil, ent pidevate konfliktide pärismaalastega tulemusena olid nad sunnitud Vinlandist lahkuma. Erik Punasel ei tekkinud kohalikega konflikte sel lihtsal põhjusel, et need üldiselt puudusid. 8. Reisi juhile on väga vajalik oskus olla pealik. Selline joon oli vägagi olemas näiteks Erik
Aastail 1004- 1008 jätkasid Leifi vennad Thorvald ja Thorstein Põhja-Ameerika ranniku uurimist, randudes mitmel pool sellel alal, mida tänapäeval nimetatakse Uus-Inglismaaks. Ajavahemikul 1010- 1013 külastas Põhja-Ameerika rannikut Islandi kaupmees Thorfinn Karlsefni. Vastavalt Islandi saagadele leidis viimane teadaolev skandinaavlaste reis Uude Maailma aset aastail 1014-1015. Rasket mereretke juhtisid Erikri tütar Freydis ja Thorfinn. 1015. aastal sündis Vinlandis Straumfjordis Erikr Punase ühe poja lesel Gudridil ja tema uuel abikaasal Thorfinnil poeg, kellele pandi nimeks Snorro. Tema on ka esimene valge inimene, kes sündis Uues Maailmas. Hiljem oli Snorro tähtis mees Gröönimaa asundustes. Viikingite retked Põhja-Ameerikasse olid teada ka mujal Euroopas. Bremeni Aadama kroonikas aastast 1075 leiame ka Vinlandi nime. Ometi ei jäänud need retklejad Ameerikasse pidama ega jätnud oma külaskäigust maha ka märgatavaid jälgi
annaabi.ee 
