Eesti inimeste ja ühiskonna heaolu sõltub paljust muust peale majanduskasvu. Kõik unistavad sellisest Eestist, kus inimesed teevad tööd, mis neile rahuldust pakub ja mis teeb neid õnnelikuks. Igaühel meist on ju olnud oma unistused, mille täitumist oleme soovinud kes tahaks töötada kokana, kes on hingelt õpetaja, kes läheks ärimeheks. Kõik inimesed tahavad teenida head palka. Aga kui selle juures tuleb pidevalt ületunde teha ja kuulata vinguvat ülemust, ilma mingitki sõnaõigust omamata, pole see just kõige meeldivam elu. Palju on selliseid inimesi kes on omandanud 7 või 8 klassi hariduse ning neid kes on selgeks õppinud ameti kuid sellega ei ole midagi peale hakata. Lihtne on neid hukka mõista, kuid kui meie riik oleks rikas kõikidest külgedest, eelkõige töökohtade poolest ning majanduse rikkuse poolest, saaksid kõik inimesed tööd ning saaksid töötada just sellisel ametil/töökohal mis just neile meeldib.
,,Oi, kui armas sa oled..." Pai, Pai ! Mõnikord võib tal tekkida soov olla taas väike, kellelt keegi ei nõua midagi muud, kui olla universumi ainukeseks päikseseks. Samas tempos, millega ta end nüüd, trotsiea küpsemisprotsessi kaudu ülejäänud rahva kulha sobitab ja üha sotsiaalsemaks muutub, kohaneb sellega ka ümbritsev maailm, ja laps lükatakse troonilt. Et oma keskset positsiooni säilitada, veiderdab ta sageli: mängib abitult vinguvat titat, jäljendab karmi abielumeest, muutub flirtivaks, vastupandamatuks armastajaks ja teeb endast pajatsi. Talle on selge: kui piisavalt naljakas olla, naeravad kõik. Esimest korda oma noore elu jooksul tunneb kolmene laps huvi ka näiteks suhete vastu suhete vastu teiste vahel. Tema taiplikkus on vahe kui nuga. Tema pilgust on näha, et ta mõistab sind täielikult ja ta annab endast kõik, et asjad endale selgeks teha. Kolmese lapse eest on juba raske midagi varjata.
annaabi.ee 
