T?nu tehnika arengule asendusid ?hek?lgsed vene ja saksa kultuurim?jud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri m?judega.Eesti kultuurisaavutused ei j??nud tagaplaanile, neid tutvustati v?lismaal.Talurahvakultuur asendus euroopaliku k?rgkultuuriga. Suurenes elukutseliste kirjanike, muusikute kunstnike ja n?itlejate arv, tekkisid uued professionaalsed koorid, orkestrid ja teatrid.Samas traditsiooniline rahvakultuur ei h?vinenud. See just rikastus ja kaasaajastus.Linnades v?is n?ha palju ringe, organisatsioone , seltse, ?hinguid.T?navatel toimusid muusikap?evad ja paljud muud huvitavad tegevused. Rohkem hakkasid tegutsema ka koorid, kultuuri- ja haridusseltsid, tantsur?hmad ning taetrigruppid. 1925.aastast said suuremad rahvusgrupid ?iguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste asutamise, ?lalpidamise ja juhtimise eest. Haridus
Kunstiloolane van Mander kirjeldab tema visiiti Rooma ja Veneetsiasse, kus ta Ridolfi s�nul Tintoretto stuudios maastikke maalis. Tema maalilaad oli suuresti m�jutatud Itaalia kunstist. 1556. aastal l�ks de Vos tagasi Antwerpeni ning liitus kaks aastat hiljem P�ha Luuka gildiga. P�rast 1558. ja 1566. aasta revolutsioonilisi �lest�use sai temast Antwerpeni k�ige n�utum maalikunstnik ning ta palgati taastama linna katedraali ja v�iksemate kirikute h�vinenud maale. Ta maalis palju ka erakollektsioonide tarbeks. Marten de Vosi t��d on eksponeeritud mitmetes t�htsamates muuseumites �le maailma, n�iteks Detroit Institute of Arts, Michigan, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museo de Bellas Artes de Sevilla, Seville, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Courtauld Institute of Art, London, Inglismaa, ja olulisemates erakollektsioonides.
annaabi.ee 
