Huvitavaid fakte Kasutatud kirjandus Raplamaa Rapla maakonnas on 10 https://et.wikipedia.org/wiki/Rapla_ omavalitsusüksust (valda). maakond Raplamaal asub tähtsaim http://www.raplamaa.ee/et/turism/va veelahe- Paluküla hiiemägi, atamisvaarsused/ kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik. Maakonna põhjaosas avaneb ordoviitsiumi ladestu. Rapla apteek töötab aastast 1866 ja haigla 1889. aastast. Raplamaa Ajalugu Vaatamisväärsused Üldandmend: Maakonna tuumiku moodustavad Haimre park ja kabel Maakonnalinn: Rapla Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba 13
Tööstus Sajandivahetusel kogunes suurtesse pankadesse kapitali, mida kasutati ettevõtete moodustamiseks. Arenes raudtee võrk. Raudtee ehitati Haapsallu (1905), Valga-Viljandi, Valga-Pärnu ja Viljandi-Tallinn. Laienes hoogsalt metalli- ja masinatööstus. Tekstiilitööstuses jätkus puuvillatööstuse kasv. Laiendati Kreenholmi Manufaktuuri. Asutati Balti Manufaktuur. Kolmandaks suurtööstuse tööalaks kujunes paberi- ja puidutööstus. Lutheri Vineerivabrik. Ülemiste Paberivabrik. 1898 ehitati Pärnusse Waldhofi tselluloositehas. Seal töötas u. 1000 töölist. 1898 Kunda tsemendivabrik. 19. sajandi lõpus alustati Aseris telliste tootmisega. 19. sajandi lõpus iseloomustab Eesti tööstust erakordselt hoogne areng. Konstantin Päts (1874 1956) Pärit Pärnumaalt. Oli advokaat ja päevalehe ,,Teataja" toimetaja. Tema kaastöölised olid nt.
Tselluloosi veeti ka SB-sse, Belgiasse ja USAsse. Siiski oli kasulikum tselluloosist kohapeal paberit valmistada, mitte poolfabrikaadina välja vedada. Tlnasse 2, Kohilasse ja Türile paberivabrikud. See hakkas ohustama Eesti metsi, kuid selle pärast toona eriti ei muretsetud. Tuletikuvabrikud Tlnase, Viljandisse, Paidesse. Tlnas ka (Martin) Lutheri vineerikombinaat. Sinna hakati toorainet puitu sisse vedama ka Lätist ja Venemaalt. Ilmasõja eel andis vineerivabrik 77% Ve vineeritoodangust. Lisaks valmistati Lutheri vabrikus ja mööblit. Ilmasõja eel ca 2300 töölist. Veel peaks märkima ehitusmaterjalide tööstust, mida esindasid eelkõige tsemenditehased Aseris ja Kundas. Tsemendi järele kasvas vajadus järsult enne I MS. Lisaks lubjatehased, neist suuremad Rakkes, Tamsalus ja Tlnas, tellisetehased, suuremad Narvas, Sindis, Loksal, kõige moodsam 1912 asutatud tellisetehas Tlnas Baltika. Klaasitööstus Lelle, Järvakandi, Vändra külje all
annaabi.ee 
