Henry VIII on pidevad valud vasakus jalas ning Anne vasakul käel oli kuus sõrme. Anneil meeldis pidevalt pidusid korraldada, ent see on Henryle tihtipeale vastuvõtmatu. 1535. aastal hukatakse Rochesteri piiskop John Fisher, kes oli Henry ja Cathrine abielu lahutuse vastu. Järgmisena lasti hukata Thomas Morus, keda süüdistati riigireetmises. Ta hukatakse pea maha raiumise läbi 6. juulil 1535. aastal. Tema surnukeha maeti St. Peter ad Vincula kirikusse Toweri territooriumil, pea torgati samas kohas Tower Bridgel ora otsa, ent ühel päeval oli see kadunud: nimelt Margaret Roper oli selle öösel ära viinud. Alates sellet ajast hakkas mõlemaid nii Henry VIII ja Anne kummitama öösiti T. Morus ning nende elu muutus põrguks. 1535. aasta lõpul on kuninganna Catherine raskelt haige ning kohe suremas. Haigestumine võis olla sellest, et too jõi walesi õlut ning pärast seda ei tundvat naine end enam hästi
täielikku rahuldamist ja mis nad viimaks ohjeldamatus uimas aegamööda hävitab.'' ''Kohutav..'' ''Mu armas Margaret, sellepärast palun sind veel kord, palveta kuninga eest, palveta Anne'i eest!'' Thomas Moruse surm Lõpuks viiakse täide surmaotsus. Morus seob ise väikese rätikuga oma silmad kinni ja asetab pea tapapakule selleks ette nähtud süvendisse..... Ja juba on kõik möödas. Tema surnukeha maetakse St. Peter ad Vincula kirikusse Toweri territooriumil. Tema pea torgatakse samas kohas Tower Bridge'il ora otsa, kus enne troonis Fisheri pea. Sellest peale, kui Morus on surnud, hakkab Londonis ja tervel Lõuna-Inglismaal sadama. See algab öösel ja kestab vahetpidamata kuus nädalat. Juurvili põldudel jääb vee alla ja mädaneb. Vilja on võimatu päästa. Ähvardab üleüldine näljahäda. Ühel päeval on Moruse ora otsa torgatud pea kadunud. Margaret Roper(tütar) on selle salaja öö varjus minema viinud.
reguleeritud hagimenetluse alusel. Surmanuhtlus (võis vältida maapakku minnes) Kodanik surmati odaga, ori tõugati alla Trapeiuse kaljult või löödi risti Elusalt matmine (naine) Põletamine (süütajad, nõiad, kirikuvargad) Kotis uputamine (parricidium) koos mao, koera ja kukega Varalised trahvid põhilised, sh konfiskeerimine Pagenduskaristused (relegatio, deportatio) Vabadusekaotus (vincula, carcer, opus publicum, ad gladium, ad bestias) Laitus (infamia), näiteks ametist tagandamine 15. Religiooni roll rooma õiguse ajaloolises arengus Roomlased pidasid end väga religioosseks, jumalatega hästi läbi saada oli tähtis Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis
annaabi.ee 
