Organisatsiooni nimeks sai Rahvasteliit, kuhu visid kuuluda kik maailma riigid omal vabal tahtel. Organisatsiooni peakorter asus Shveitsi linnas Genfis. Algul ei vetud Rahvasteliitu Esimeses maailmasjas kaotanud riike. Saksamaa ja selle endised liitlased pääsesid sinna hiljem (Saksamaa 1926.aastal, astus välja 1933.aastal). Ka Nukogude Venemaast ei saanud esialgu Rahvasteliidu liiget. NSVL liitus ühendusega alles 1934.aastal. 1935.aastal lahkus Itaalia. 1933.aastal lahkus Jaapan. Üks vimsamaid riike - USA - jäi aga täielikult organisatsioonist välja, kuna USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu phikirja, mis sisaldas Versailles' rahulepingut. Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Paraku ei arvestanud Antandi suurriigid
sajandi jrgmistel kmnenditel, kui tormiliselt hakkas arenema massitstus- ja kultuur: kino ja Hollywoodi filmitstus, odavate ajaviiteromaanide kirjastamine, raadio, popmuusika- ja plaaditstus ning televisioon. Need pakkusid reklaamitstusele uusi vimalusi: filmistaaride ja poplaulude kasutamist reklaamides vi televisioonis liikuva pildi, heli ja sna kombinatsioonis senisest palju mjuvamalt reklaamisnumi esitamist jms. 20. sajandi esimese poole lppu jb ka poliitilise reklaami ehk propaganda ks vimsamaid ja sngemaid ajastuid. Joseph Goebbels, Hitleri tulevane propagandaminister, mistis hena esimestest raadio ja kino potentsiaali poliitilise reklaami tegemisel. Propagandasnumite esitamine neis kanalites oli ks olulisi faktoreid, mis aitas natsionaalsotsialistlikul parteil vimule tulla, millele omakorda jrgnes ligi 20 miljonit inimelu nudnud laastav sda. Nukogude Liidu propagandamasin, mille t nide siin krval listab NLiidu vgesid, oli natside omaga vrdvrne, kuid ttas aastakmneid kauem
annaabi.ee 
