1. Teadmine kui tuttavolek. Selles tähenduses omandatakse teadmisi kellegagi või millegagi kokku puutudes. 2. Teadmine kui oskus midagi teha ehk kuidas-teadmine. Selles tähenduses teadmine ilmneb tegevuses ning see omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. 3. Teadmine kui informatsiooni omamine. Selles tähenduses teadmine sõnanstatakse ning seda saab omandada lugedes või kuulates. Michael Polanyi arvas, et on olemas väljendav teadmine ning Väljendamatu (vaikiv) teadmine, mis ilmneb vilumuses, oskuses ja meisterlikkuses ning mida ei saa omandada raamatutest. Selline teadmine antakse edasi vahetult õpetajalt õpilasele. Esiteks, teadmine on uskumuse liik, st iga teadmine on uskumus, kuid mitte iga uskumus ei ole teadmine. Papagoi on vaid infokandja, kui õpetada ta mingeid tõeseid väiteid esitama. Teiseks, teadmine on tõene. See tähendab, et pole teadmist, mis osutuks vääraks. Kui miski osutub vääraks, siis oli see vaid tõekspidamine. Kolmandaks, teadmine on põhjendatud
Andekus Loovus Pere Joonis 1. Andekuse nn Renzulli-Mönksi mudel. Tavaliselt kasutatakse mõisteid “andekus” ja “talent” sünonüümidena, kuid näiteks Kanada psühholoog Françoys Gagné (2004) on oma mudelis eristanud andeid ehk eeldusi silmapaistvate sünnipäraste võimete kujul, mis oskuste süstemaatilise arengu protsessi tulemusena väljenduvad talen- dis ehk vilumuses mingis valdkonnas. Andekus tähendab tema tõlgendu- ses inimese kõrgel tasemel loomupäraseid võimeid vähemasti ühes – kas intellektuaalses, loomingulises, sotsiaalses või sensomotoorses – valdkon- nas, mis asetavad ta oma eakaaslaste hulgas tipmise kümne protsendi hulka. Talendiks nimetab ta süstemaatiliselt arendatud võimeid, oskusi ja tead- misi, mille tulemusena inimene asetub inimtegevuse mingi valdkonna 10 Mis on andekus
annaabi.ee 
